Mihkel Jürna (5. september (vkj)/ 17. september 1899 Soonuka küla, Roela vald, Viru-Jaagupi kihelkond – 5. detsember 1972 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Ta õppis Kiltsi vallakoolis ja Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Aastatel 1917–1923 õppis ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Ta õppis aastatel 1923–1926 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ja aastatel 1934–1937 arstiteaduskonnas.

• 1930–1940 – Eesti Kirjanikkude Liit, sekretär^[1]
• juuli 1940 – II Riigivolikogu liige
• 1940–1941 ning 1944–47 – Eesti NSV Riikliku Kirjastuse juhataja
• 1942–1943 – eestikeelsete raadiosaadete vastutav toimetaja Leningradis, eesti rahvuslike väeosade ajalookomisjoni liige
• 1943–1944 – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu volinik
• 1940–1952 – Eesti NSV Ülemnõukogu saadik
• kutseline tõlkija Tallinnas

• 1921 näidend "Idee"
• 1925 koguteosed "Sang" ja "Bumerang" koos J. Schützi (Sütiste) ja E. Hiirega
• 1927 novellikogu "Tavalised"
• 1929 novellikogu "Üks armastus"
• 1932 novellikogu "Ärigeenius"
• 1972 valimik "Tavalised"

• 1926 Shakespeare, "Kuningas Lear"
• 1951 M. Saltõkov-Štšedrin, "Härrased Golovjovid"
• 1953 F. Panfjorov, "Võidetute maal"
• 1955 T. Ševtšenko, "Jutustused"
• 1956 V. Kaverin, "Avatud raamat"
• 1959 Lo Guan-Tžung, "Kolmevalitsus" I-II
• 1962 K. Simonov, "Elavad ja surnud"

Tema poeg Juhan-Kaspar Jürna oli Eesti NSV kultuuriminister^[2] aastatel 1973–1978.

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Mihkel Jürna Eesti biograafilises andmebaasis ISIK