Kõhutüüfus (ladina keeles typhus abdominalis või febris typhoides) on bakteri Salmonella typhi põhjustatud eluohtlik soolestiku nakkushaigus.

Inimene haigestub bakteriga, kui sööb toitu või joob vett, mis on saastunud haige inimese väljaheidete või uriiniga. Bakter püsib vees või kuivanud heitveega kohtades nädalaid. Bakter võib levida ka puudutuse teel, kui haige ei ole käsi pesnud. Sellepärast on kõhutüüfus levinud viletsa hügieenitasemega piirkondades, kus napib puhast joogivett, nagu Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika. Maailmas haigestub sellesse aastas ligi 12,5 miljonit inimest.^[1] Haiguse peiteaeg on 3–60 päeva^[2].

Kõrge palavik (kuni 40 °C), valulik kurk, oksendamine, verepais rinnus, kõhulahtisus, lööve nahal ja nõrkus. Haigus võib kesta kuni kuus nädalat. Tüüfusse haigestumist saab määrata väljaheite- või vereproovi alusel.^[1]

Ilma ravita on inimene kuude viisi haige ning 10–30%^[2] sureb üldise nakkuse ja tüsistuste, nagu kopsupõletik ja sisemised verejooksud, tagajärjel^[1]. Lastele, eriti imikutele on tüüfus peaaegu alati surmav^[2]. Kui ravi alustada õigeaegselt, siis on paranemine täielik, surmajuhte täheldatakse ravitud patsientidel haruharva^[2]. Ravitakse antibiootikumidega^[1].

• Tüüfus