Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) on kuslapuuliste sugukonda kuslapuu perekonda kuuluv heitlehine mitmeaastane põõsas.

Rahvapärased nimetused: kuusmapuu, kuusmann, kukepuu, takispuu, kohlap.

Kirjeldus

Kuslapuu lehed on hallikasrohelised ja need on nii alt- kui pealtpoolt lühikeste karvakestega kaetud. Puu õite värvus varieerub valgest kollakasvalgeni.

Kuslapuu sügavpunased, punaseid sõstraid meenutavad marjad on eluohtlikult mürgised. Sõstardest erinevalt ei kasva marjad suurtes kobarates, vaid kahekaupa kokkukasvanult.[1] Maitselt on marjad maitsetud või pigem ebameeldiva maitsega.[2]

Viljad

Kasvukoht

Kuslapuu eelistab kasvada kuuse enamusega metsades ja puisniitudel. Eestis pärismaine ja sageliesinev[3].

Ökoloogia

Kuslapuu-sõrmiktiiva röövik toitub harilikul kuslapuul.

Rakenduskohad

Ehkki marjad on eluohtlikult mürgised, on neid kasutatud ka lahtistina. Kuslapuu puit on väga kõva, seetõttu on sellest valmistatud kangakudumissüstikuid, rehapulki, heegelnõelu ja jalutuskeppe. Linnahaljastusse sobib saastunud õhu ja kärpimise taluvuse tõttu.[2]

Mürgistus

Mürgistuse tunnused on oksendamine, verine väljaheide, näo punetus, rõhutunne peas, korrapäratu pulss, külm higi kehal.[1]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 "MÜRGIMARJAD - kuslapuu". Looduskalender.ee. Looduskalender. 5. juuli 2019. Vaadatud 26. juulil 2023.
  2. ↑ 2,0 2,1 "harilik kuslapuu". liigikirjeldus. Vaadatud 26. juulil 2023.
  3. ↑ Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 259

Kirjandus

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuslapuu
No tags for this post.