Gustav Saar (30. juuni 1901 Lustivere vald, Viljandimaa – 5. juuni 1930 Seli sanatoorium) oli Eesti kirjandusteadlane.[1]
Elulugu
Gustav Saar oli talupidaja poeg.[1]
Lõpetas 1922. aastal Põltsamaa Reaalgümnaasiumi ja 1928. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna, mag. phil. (1930, samas), väitekiri "Johann Heinrich Wilhelm Witschel'i "Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused".
Oli 1919. aastal Vabadussõjas Viljandi Kooliõpilaste Pataljonis, pärast ülikooli lõpetamist ühe semestri Tapa gümnaasiumi õpetaja, seejärel tuberkuloosihaigena Seli sanatooriumis.
Eluajal jõudis avaldada vaid kaks tööd, väitekiri ilmus (A. Annisti trükkitoimetatuna) 1936. aastal.[2]
Oli eesti ülikoolis ettevalmistuse saanud kirjandusteadlaste esimese põlvkonna lootustandvamaid esindajaid, kelle töö katkes juba algusjärgus. Üliõpilasena oli 1924 lühikest aega ka Üliõpilaslehe toimetaja.[1]
Teoseid
- "Kuningas Lear" (eestinduse analüüs). // Looming, 1927
- Kunstipärasest tõlkest. // Looming (1927)
- Johann Heinrich Johann Wilhelm Witschel'i "Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused. // Annist, A., Saar, G. Kreutzwald, Jean Paul ja Witschel. Tartu, 1936
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- ↑ http://www.ester.ee/record=b4301628*est
Kirjandus
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 231
- Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn, 1975, 335–336
Välislingid
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

You must be logged in to post a comment.