Eramuuseum on muuseum, millel puudub püsiv riiklik või munitsipaaltoetus ning kus eksponeeritakse enamasti kitsa valdkonna esemeid. Eramuuseume haldavad ühest või mitmest valdkonnast huvituvad entusiastid, kollektsionäärid või mitteriiklikud organisatsioonid.

Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM andmetel on 2017. aasta seisuga maailmas eramuuseume rohkem kui teistes omandivormides olevaid.^[1]

Kultuuriministeeriumi andmetel on Eestis 20 eraõigusliku isiku omanduses olevat muuseumi,^[2] koos eraomanduses olevate näitusetubadega, mida omanik muuseumiks nimetab, võib neid aga olla ka rohkem.

Tallinnas asuv Eesti vanim ja ainus arvutustehnika eramuuseum on avatud alates aastast 2005. Muuseumis saab näha arvutitehnikat aastatest 1960–2011.^[3]

Eesti Huumorimuuseumi eesmärgiks on huumoriga seotud asjade kogumine, säilitamine ja eksponeerimine, huumoriõhtute, karikatuuri- ja saržitöötubade korraldamine ning kõik muu, mis mahub mõiste huumor alla.^[4] Muuseum avati Raplamaal Purkus 2016. aastal.^[5]

MTÜ Eesti Jalgrattamuuseum on grupi Eesti jalgratta-ajaloo entusiastide poolt 2010. aasta lõpul loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on jalgratta kui liiklusvahendi varasema ajaloo väärtustamine ja seda kajastava muuseumi loomine ning haldamine. Näitusel on väljas üle 180 ajaloolise ratta, samuti hulga esemeid ja fotosid, erilise tähelepanu all on Eesti 1920.–1930. aastate rattatööstus. Muuseum asub Väätsal, Järvamaal.^[6]

Eesti Juudi Muuseum on 2008. aastast Tallinnas tegutsev muuseum, mis on pühendatud Eesti juutide ajaloole alates juudi kogukondade tekkimisest 19. sajandi esimesel poolel kuni tänapäevani.^[7]

Eesti Lennundusmuuseum (varem Tartu Lennundusmuuseum) on eraalgatusel loodud muuseum, mis asub Tartumaal Kastre vallas Lange külas. Ametlikult tegutseb muuseum 2002. aastast. Ekspositsioonis on 32 lennukit ja plaanerit ning 6 helikopterit esindamas Euroopa ja USA lennutehnikat; lisaks on välja pandud õhutõrjerelvade esindajad – õhutõrjekahurid ja kõikide nõukogude ajal Eesti territooriumil paiknenud maa-õhk rakettide esindajad. Mudelikogus on üle 500 lennuki, kopteri ja raketi maketi.^[8]

Eesti Muuseumraudtee on Lavassaares mittetulundusühinguna tegutsev muuseum, mis tutvustab Eesti kitsarööpmelise raudtee ajalugu. Muuseumi väliekspositsioonis on üle 80 ühiku veeremit ning ka 2 km pikkune raudteelõik, mis kulgeb Lavassaare asula ja muuseumi vahel. Muuseumi jaoks hakati eksponaate koguma 1987. aastal, külastajatele avati 1992. aasta suvel muuseumi väliala. 17. oktoobril 1996 tähistati muuseumis Eesti kitsarööpmelise raudtee 100. aastapäeva ning avati siseekspositsioon.^[9]

Tootsi briketivabriku ruumides tegutsev turbamuuseum tutvustab vabrikut, selle sisseseadet, turvast ja selle töötlemist. Hoone eest viib rabaväljadele ja Tootsi Suursoosse kitsarööpmeline raudtee, millel sõidab vana turbatööliste rong.^[10]

Eesti Vabadusvõitluse Muuseum on Eesti sõjandusmuuseum Lagedil. Muuseumis saab tutvuda 20. sajandi sõjaajalooga, Eesti pärast peetud maa- ja merelahingutega alates Vabadussõjast kuni külma sõja perioodini. Muuseumi ekspositsioonis on sõjatehnikat, relvastust, vormiriideid, aumärke jpm.^[11]

Ikoonimuuseum asub Tallinna vanalinnas, tegemist on Eesti suurima ikoonide erakoguga, kuhu kuulub üle 800 pühapildi. Muuseumi tuumiku moodustavad vanausuliste poolt loodud ikoonid, sealhulgas kollektsioon Eesti tuntuima ikoonimaalija Gavriil Frolovi töökoja töödest. Muuseumi on võimalik külastada vaid eelneval kokkuleppel.^[12]

Kurtna mõisa abihoones alates 2002. aastast avatud Mootorrattamuuseum põhineb Urmas Teearu erakollektsioonil. Tsiklite kogumist ja restaureerimist alustas Teearu 1978. aastal. Praeguseks on Baltimaade ühes suurimas ja väärtuslikeimas kogus üle 200 kaherattalise, millest üle 100 erinevas seisukorras eksemplari on eksponeeritud muuseumis.^[13]

Käsmu Meremuuseum asub 1993. aastast tsaariaegses piirivalvekordoni hoones ja tutvustab legendaarse kapteniküla ajalugu. Eksponaadid kajastavad kõiki merega seotud valdkondi - meresõitu, kalapüüki, salakaubavedu, aga ka merd kui looduse osa ning foto- ja kujutava kunsti objekti.^[14]

2002. aastal loodud Meleski klaasimuuseumis on välja pandud ligi 1000 klaaseset. Kogu annab hea ülevaate aegade jooksul Meleski klaasivabrikus valmistatud erinevatest klaasesemetest. Muuseumi saab külastada eelneval kokkuleppel.^[15]

Pikakose majamuuseum on Valgejõel Kuusalu vallas Pikakose talus asuv eramuuseum. Väljapanek tutvustab Pikakosel elanud ja seal suvitanud kultuuritegelaste lugusid. Näitusel on hulgaliselt esemeid ja fotomaterjali, mis täiendavad lugusid Eesti lipu sünnist ja omaaegsete estoonlaste suvituskultuurist. Muuseumi on võimalik külastada vaid eelneval kokkuleppel.^[16]

PoCo on 2023. aastal avatud Tallinna popkunsti muuseum, kus on esindatud maailma popkunsti suurimad staarid.^[17][18] Linnar Viigile kuuluvas erakollektsioonis on üle 340 töö pop-kunsti ikoonidelt 1950. aastatest tänapäevani.^[19]

Tallinna Rüütliordude Muuseum on Tallinna vanalinnas aadressil Kuninga tänav 3 asuv eramuuseum. See avati jaanuaris 2017. Muuseum tutvustab rüütliordude ordeneid ja riiklikke teenetemärke kogu maailmast.^[20]

Tartus 2020. aastast tegutsev ja 2022. aastal avatud eramuuseum kogub, säilitab ja eksponeerib Tartu ARSi keraamikaateljeega seotud kultuuripärandit. Lisaks uurib muuseum Tartumaa savitööstuse ajalugu ja keraamika õpetamist laiemalt. Muuseumiga teevad koostööd endised Tartu ARSi keraamikaosakonna keraamikud ja nende järeltulijad. Muuseumi on võimalik külastada vaid eelneval kokkuleppel. ^[21][22][23]

Muuseum tutvustab Eestis tšuvaši rahva kultuuri, tšuvaši keelt, traditsioone ja kombestikku. Muuseumi on võimalik külastada vaid eelneval kokkuleppel.^[24]

TYPA trüki- ja paberikunstikeskus on Tartus Kastani tänaval Aparaaditehase loomelinnakus tegutsev eramuuseum, kus eksponeeritakse 19. ja 20. sajandist pärit kõrgtrükitehnikat, tutvustatakse paberit ja selle ajalugu, korraldatakse erialaseid õpitube ja koolitusi ning valmistatakse tellimustrükiseid. TYPA on Balti riikide ja Soome regiooni ainus trüki- ja paberikunstile spetsialiseerunud mäluasutus. TYPA sai alguse 2010. aasta kevadel eraõigusliku muuseumina, et päästa hävingust viimased säilinud kõrgtrükiseadmed ja trükikodade inventar.^[25]

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ning selle filiaal KGB vangikongid on Eesti suurim mittetulundussektoris tegutsev muuseum. Muuseumi haldab Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus. Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu on koht, kus kõneletakse Eesti rahva loost okupatsioonidest vabaduseni ja inspireeritakse inimesi vabadust hoidma ning selle eest seisma.^[26]

• Adam Hencz, Artland Magazine "The Rise of the Private Art Museum. Striking Private Art Institutions Around the World"

• riigimuuseum