Bujumbura (varem Usumbura) on Burundi suurim linn, infrastruktuuriline ja majanduslik keskus. Asub riigi lääneosas, Tanganjika järve kirdenurga kaldal 794 m kõrgusel merepinnast.

Halduslikult langeb linn kokku Bujumbura linnaprovintsiga. Linna pindala on 87 km².

Nimi tähendab 'kartuliturgu'.

Bujumbura paikneb kitsal tasandikul Tanganjika järve ja Kirira mägede vahel.

Aastal 2005 oli elanike arv 187 297, teistel andmetel 634 500.

Varasemad andmed:

• 1965: 70 000
• 1967: umbes 67 000
• 1988: umbes 194 000 (hinnang)^[1]
• 1990: 235 440 (rahvaloendus, ametlik)^[1]
• 1991: 634 479 (hinnang)^[2]
• 1994: 330 500
• 1996: 300 000 (hinnang)
• 1999: 319 098 (hinnang)
• 2000: 298 300 (hinnang)^[1]
• 2010: 374 766 (hinnang)^[1]

Bujumbura, mis oli varem riigi pealinn, on võrreldes teiste Aafrika riikide pealinnadega kasvanud aeglaselt, sest tagamaa ei ole suur ja riigis on käinud kodusõda.

Rahvastiku tihedus oli 1999. aastal 3668 in/km².

Linnas elavad põhiliselt tutsid, hutud ja batvad, kuid on ka ruandasid, bembasid, regasid, virasid ja teiste Burundi rahvaste esindajaid. On ka Belgia päritolu inimesi, samuti araablasi, India päritolu inimesi ja kreeklasi, kes tegelevad peamiselt kaubandusega.

Bujumbura on Burundi majanduskeskus. Seal asuvad riigi pankade ja tähtsate ettevõtete peakorterid.

Bujumburas toodetakse muu hulgas tsementi, tekstiiltooteid (tekke ja võrke), paberit, seepi, värve ja õlut. Linnas on kohvi- ja kalatöötlemistehas. Töödeldakse nahka. Bujumbura piirkonnas tegeldakse ka käsitööga ja toodetakse ravimeid.

Bujumbura lähedal toodetakse kulda.

Elektrit saadakse hüdroelektrijaamast Rusizi jõel.

Tegeldakse kalapüügiga, mis on linlaste tähtis elatusallikas. Põhiline püügikala on triiptrissa (Stolothrissa tanganicae).

Linna ümbrus on põllumajanduspiirkond, kasvatatakse muu hulgas banaane, maniokki, maisi ja puuvilla.

Bujumbura on ka Burundi suurim (sisevee) sadamalinn. Bujumbura sadama kaudu viiakse üle Tanganjika järve suur osa Burundi põhilisest ekspordiartiklist kohvist, samuti puuvilla, nahka ja tinamaaki.

Linnal on parvlaevaühendus Kigomaga Tansaanias. Kigoma kaudu on ühendus ka Ujijiga, kust kaubad veetakse raudteel Dar es Salaami. Väiksem osa kaubavahetust käib Kalemie kaudu.

Linnas on ka Bujumbura rahvusvaheline lennujaam.

Mombasast Bujumburasse kulgeb 1500 km pikkuses Ida-Aafrika tähtis maantee (maantee 109).

Linna arenes väikesest külast, kuhu 1889. aastal rajati Usumbura, Saksamaa sõjaline tugipunkt toonases Saksa Ida-Aafrikas (Usumbura). Linnale panid alguse saksa kolonistid 1899.^[3]

Pärast Esimest maailmasõda sai Usumburast soodsa asendi tõttu Belgia mandaatterritooriumi (hiljem hooldusterritooriumi) Ruanda-Urundi halduskeskus.

1962. aastal sai linna nimeks Bujumbura. Samal aastal sai linnast iseseisva Burundi pealinn. Alles 2019. aastal sai uueks pealinnaks Gitega.

Iseseisvusajal on Bujumburas kuni 2005. aastani toimunud palju lahinguid hutude rahvaväe ja tutside domineerimise all oleva armee vahel.

Bujumburas asub Burundi Ülikool.

Kesklinn on koloniaallinn suure turu, rahvusstaadioni, suure mošee ja katoliku kiriku Bujumbura peapiiskopkonna Bujumbura katedraaliga.

On säilinud Saksa koloniaalvõimu aegseid hooneid, näiteks postiülema maja.

Tähtsamad muuseumid on Burundi Elumuuseum ja Burundi Geoloogiamuuseum. Samuti on linnas islami kultuurikeskus.

Vaatamisväärsused on ka Rusizi rahvuspark, Livingstone'i ja Stanley kivi linnast 10 km lõunas (kivi, mille juures käisid David Livingstone ja Henry Morton Stanley 14 päeva pärast oma ajaloolist kohtumist Ujijis (Tansaania); teise versiooni järgi tegelik kohtumispaik Ujiji asemel) ning Niiluse kõige lõunapoolsema lisajõe läte, mida Bujumburas nimetatakse Niiluse läteteks.

Ka parlamendihoone ja ülikool on vaatamisväärsused.

Järve ääres on supelrannad (Kookoserand). Rand on tükeldatud ja erastatud, nii et igal rannalõigul on oma nimi. Kõige populaarsemad hotellid ja ööklubid on Saga rannas ja Karera rannas.

Filmi "George of the Jungle" tegevus leiab nime poolest aset Bujumburas, kuigi koht näeb filmis hoopis teistsugune välja.

• Shabani Nonda, Kongo DV jalgpallur

• Maailma maade pealinnad, Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 189–190.

• FallingRaini kaart