Embrüonaalse arengu käigus moodustuvad hemangioblastidest endoteeli rakud, mis vooderdavad veresoonte sisepinda. Edasise protsessina saavad nii embrüo kui täiskasvanu organismis uued veresooned areneda juba olemasolevate veresoonte najal – seda nimetatakse angiogeneesiks.

Angiogenees on füsioloogiline protsess, mille käigus uued veresooned tekivad olemasolevatest veresoontest. Terves organismis on angiogenees eeskätt oluline hapniku ja toitainete kohalejõudmiseks erinevatesse kudedesse kas organite arengu või paranemise käigus. Samas on angiogenees seotud ka patoloogiliste seisunditega, nt maakuli degeneratsiooni ja vähiga.[1][2]

Ajalooliselt on termini „angiogenees“ asemel kasutatud ka terminit „vaskulogenees“, kuid kaasaegne teadus eristab nende mõistete spetsiifilisi tähendusvälju. Vaskulogenees on veresoonte de novo moodustumine embrüonaalse arengu käigus mesodermist pärinevatest hemangioblastidest. Angiogeneesi puhul moodustuvad aga veresooned juba olemasolevate veresoonte kaasabiga, kusjuures angiogees võib aset leida nii embrüonaalses staadiumis, lapseeas kui ka täiskasvanud organismis.[3]

Angiogeneesi olulisusele juhtis esimesena tähelepanu Judah Folkman, kes esitas 1971. aastal hüpoteesi, et kasvaja vohamine sõltub uute veresoonte moodustumisest. Tema tööd angiogeneesi ja selle inhibiitorite uurimisel on olnud aluseks paljudele vähiravi strateegiatele.[4][5]

Veresoonte muster Danio rerio embrüo ajus. Valge noolega on näidatud võrsuv angiogenees ning punaste nooltega hääbuvad veresooned. Ka veresoonte hääbumise protsess on arenevas organis loomulik ning oluline selleks, et tõsta vere voolamise kiirust allesjäänud veresoontes.[6]

Angiogeneesi tüübid

Näide sulanduvast angiogeneesist; veresooned on näidatud heledatena ning pildil kujutatud olukorras liigub veri alt üles. Tumedad piirkonnad laiemas veresoones on alad, kus veresoonte sulandumine pole veel lõpuni jõudnud.[7]

Uute veresoonte tekke täpsema mehhanismi põhjal võib angiogeneesi jagada kolme peamisse tüüpi:

  • Nn võrsuv angiogenees (ingl k sprouting angiogenesis): enim uuritud angiogeneesi tüüp. Puudulike veresoontega hapnikunäljas kude eritab teatud valgulisi faktoreid, mille toimel naabruses paiknevate veresoonte endoteelirakud aktiveeruvad ja moodustavad uusi veresooni, mis levivad ümbritsevatesse kudedesse. Selleks on sageli vaja osaliselt lagundada ka rakuväline maatriks, mida saavutatakse ensüümide maatriksi metalloproteinaaside kaasabiga. Võrsuv angiogenees on peamine mehhanism haavade paranemisel ja koe regenereerimisel.[8]
  • Nn lõhestuv angiogenees (ingl k intussusceptive angiogenesis): olemasolev veresoon jaguneb kaheks, kui endoteelirakkude vahele kasvab sidekoe „post“ (inglisekeelses kirjanduses kasutatakse sageli mõistet pillar). See võimaldab kiiresti suurendada kapillaaride arvu ilma uute veresoonte „võrsumiseta“. Lõhestuv angiogenees esineb näiteks embrüonaalse arengu jooksul, kui kasv on kiire ning lokaalselt võib tekkida võrsuvaks angiogeneesiks vajalike kasvufaktorite puudus.[9][10]
  • Nn sulanduv angiogenees (ingl k coalescent angiogenesis): väikesed veresooned ühinevad suuremateks struktuurideks. See on kõige värskemalt avastatud angiogeneesi tüüp, mida on seni kirjeldatud vaid embrüonaalse arenguga seotult (kudedes, kus algne kapillaaride võrgustik on juba kujunenud).[7][11]

Endoteelirakkude ja peritsüütide roll angiogeneesis

Endoteelirakud on veresoonte sisepinda vooderdavad rakud. Angiogeneesi käivitamisel aktiveeruvad endoteelirakud vastusena vaskulaarse endoteeli kasvufaktori (VEGF) ja teiste kasvufaktorite kontsentratsiooni kasvule keskkonnas. Seejärel toimub endoteelirakkude paljunemine, liikumine ja torukujuliste struktuuride moodustumine, mis annavad aluse uutele kapillaaridele. Võrsuva angiogeneesi korral moodustavad osa endoteelirakkudest nn tippraku (ingl k tip cell), mis suunab veresoone kasvu, samal ajal kui nn varrarakud (ingl k stalk cells) paljunevad ja pikendavad kasvavat veresoonte „võrset“.[12][13]

Kui uus veresoon on moodustunud, on peritsüüdid olulised selle stabiliseerimisel ja küpsemisel. Peritsüüdid ümbritsevad väiksemaid veresooni, pakkudes neile mehaanilist tuge ja reguleerides veresoonte läbilaskvust. Need suhtlevad endoteelirakkudega lahustuvate molekulide (nt transformeeriv kasvutegur β (TGF-β), trombotsüütidest pärinev kasvufaktor (PDGF)) ja ka rakk-rakk kontaktide kaudu (nt Notch ja efriinide vahendusel), aidates kaasa veresoonte küpsemisele ja samas piirates liigset angiogeneesi. Kui peritsüütide funktsioon on häiritud, näiteks diabeetilise retinopaatia või kasvajate korral, muutuvad uued veresooned lekkivaks, hapraks ja düsfunktsionaalseks, soodustades patoloogilisi protsesse, nagu turse ja põletik. Seega on tasakaalustatud koostöö endoteelirakkude ja peritsüütide vahel hädavajalik, et tagada terve ja funktsionaalne veresoonkond.[14][15]

Angiogeneesi etapid: soikefaas (quiescent phase), võrsumise faas (sprouting phase) ning invasiooni ja stabiliseerumise faas (invasion & stabilization phase). Tõlge inglise keelest: pericytes, peritsüüdid; pericyte detachment, peritsüütide „lahtitulek“; red blood cell, punaverelible; angiogenic factors, angiogeneesi käivitavad faktorid; endothelial cell, endoteeli rakk; tip cell, tipprakk; stalk cells, varrerakud; proteases, proteaasid; extracellular matrix, rakuväline maatriks; pericyte recruitment, peritsüütide „värbamine“; basement membrane, basaalmembraan.

Hüpoksia roll angiogeneesis

Hüpoksia (hapnikupuudus kudedes) on üks peamisi angiogeneesi käivitavaid tegureid, eriti võrsuva angiogeneesi puhul. Kui organis langeb hapnikusisaldus alla kriitilise taseme, aktiveeruvad parenhüümi rakkudes hüpoksiast indutseeritud faktorid, mis reguleerivad angiogeneesiga vahetult seotud geenide (nt VEGF ja FGF ehk fibroblastide kasvufaktorite perekonna) avaldumist. Kasvufaktorid seonduvad seejärel naabruses paiknevate veresoonte endoteelirakkude pinnal asuvatele retseptor-türosiinkinaasidele (nt vastavalt VEGFR2 või FGFR1), stimuleerides rakkude paljunemist ja migratsiooni.[16][17][18]

Angiogeneesi olulisus terves organismis

Angiogenees on nähtav punaste täppidena paranevas nahahaavas.

Angiogenees on eluliselt oluline protsess, mis tagab muuhulgas haavade paranemist, elundite taastumist ja viljakust. Samuti mängib see rolli embrüonaalses arengus ning kohandumisel muutuvate füsioloogiliste tingimustega, näiteks treeningu või kõrgmäestiku tingimustes.[19][20]

Haavade paranemine

Vigastatud rakud haava piirkonnas ja aktiveeritud vereliistakud eritavad tsütokiine, mis stimuleerivad VEGF ja teiste angiogeneesi faktorite tootmist ja seeläbi uute kapillaaride teket kahjustatud piirkonda, tagades hapniku ja toitainete kohaletoimetamise. Läbi veel ühe kasvufaktori (FGF) aitab angiogenees kaasa sidekoe rakkude fibroblastide paljunemisele ja kollageeni sünteesile, mis on vajalik haava sulgemiseks. Haava paranemise lõppfaasis aitab angiogenees luua tugeva sidekoelise struktuuri, mis toetab naha taastumist.[21]

Kudede taastumine (regenereerumine)

Isheemilistes kudedes (näiteks infarkti või insuldi järel) soodustab angiogenees uute veresoonte teket, et taastada hapnikuvarustus. On näidatud, et insuldijärgselt esineb ka positiivne korrelatsioon angiogeneesi vahel ja aksonite taastumise (pikenemise) vahel. Samuti on angiogenees vajalik väiksemate kahjustuste, nt lihaskoe vigastuste korral, et tagada regeneratsiooniks vajalik toitainete ja hapniku transport.[22][23][24]

Reproduktiivfunktsioon

Naiste reproduktiivtervise aspektist on angiogenees oluline mitmel etapi. Näiteks sõltub uute kapillaaride tekkest munasarjas folliikulite küpsemine ja hiljem kollaskeha moodustumine.[25][26] Samuti toimub endomeetriumis detsidualiseerumise käigus igakuiselt veresoonte ümberkujundamine, mida juhivad angiogeneesi käivitavad faktorid, eeskätt VEGF ja angiopoietiinid.[27][28] Raseduse ajal on aga angiogenees kriitiline, et toimuks platsenta areng, mis tagab molekulaarsel tasemel „suhtlust“ ema ja loote vahel.[29][30]

Angiogeneesi eripärad patoloogiliste seisundite korral ja angiogeneesi inhibiitorid

Diabeetilisele retinopaatiale omane veresoonte haprus (näidatud paremal joonisel) on tingitud peritsüütide degenereerumisest. Vasak joonis illustreerib tervele võrkkestale iseloomulikku veresoonte seisundit.
Angiogeneesi inhibiitorid toimivad rakuvälise ja rakusisese signaaliülekande eri tasanditel. Punased tömbi otsaga jooned tähistavad inhibeerimist ja mustad nooled aktiveerimist. Tõlge inglise keelest: endothelial cell survival, endoteelirakkude ellujäämise eest vastutavad mehhanismid; vascular permeability, veresoonte läbilaskvus; endothelial cell proliferation, endoteelirakkude paljunemine.

Anomaalne angiogenees on seotud mitmete patoloogiliste seisunditega, millest tuntuim on vähk. HIF ja VEGF kaudu stimuleerivad kasvajad angiogeneesi, et tagada vohavatele rakkudele hapnik ja toitained. Paralleelselt teostavad kasvajad oma vahetus ümbruses ka rakuvälise maatriksi ümberstruktureerimist, et hõlbustada veresoonte kasvu. Maatriksi metalloproteinaasid, mida toodavad nii kasvajarakud kui ka nende mikrokeskkonnas olevad fibroblastid, lagundavad basaalmembraani ja võimaldavad endoteelirakkude migratsiooni ning uute kapillaaride idanemist. Samal ajal võivad kasvajarakud keskkonda eritada ka angiogeneesi inhibiitoreid nagu trombospondiin-1 või endostatiin, et kohandada veresoonte võrku vastavalt kasvaja vajadustele. Seega ei ole kasvaja angiogenees lihtne VEGF-juhitud protsess, vaid dünaamiline ja mitmetasandiline regulatsioonisüsteem, kus osalevad mitmed biomolekulid ja signaalrajad, mõjutades nii veresoonte struktuuri kui ka kasvajate metastaatilist potentsiaali. Samas võimaldab kasvajat läbiv, angiogeneesi tulemusena tekkinud veresoonte võrgustik transportida kasvaja sisemusse koos verega ka plasmas lahustunud vähivastaseid ravimeid.[31][32]

Diabeetiline retinopaatia on kroonilise diabeedi tüsistus, mis kahjustab silma võrkkesta veresooni ning võib viia nägemiskaotuseni. Diabeedi korral tekib võrkkestas hüpoksia, kuna kõrgenenud veresuhkru tase kahjustab kapillaare, põhjustades nende ahenemist ning sulgumist. Hüpoksia tingimustes aktiveerub hüpoksiast indutseeritud faktorite tootmine, mis omakorda stimuleerivad VEGF tootmist. VEGF soodustab uute, kuid defektsete ja habraste veresoonte kasvu. Need uued veresooned on lekkivad ja ebastabiilsed, põhjustades silma sisemisi verejookse, turset ja armkoe moodustumist.[33][34]

Angiogeneesi häiretega seotud seisundite ravis kasutatakse sageli angiogeneesi inhibiitoreid, mis takistavad uute veresoonte teket. Sellised inhibiitorid võivad seonduda näiteks otse kasvufaktoriga, blokeerides kasvufaktori seondumist retseptoriga – nii toimib näiteks VEGF-vastane monoklonaalne antikeha bevacizumab[35] või VEGF-vastane aptameer pegaptaniib[36], aga ka unikaalne terapeutiline sulandvalk aflibertsept[37] (jäljendab VEGF retseptorit ja seob VEGF-i, takistades viimasel aktiveerimast rakkudel pinnal olevaid kehaomaseid retseptoreid). Alternatiivselt võivad angiogeneesi inhibiitorid seonduda hoopis kasvufaktori retseptoriga, blokeerides edasist signaaliülekannet (nii toimivad näiteks türosiinkinaaside inhibiitorid sunitiniib[38] ja pasopaniib[39] ning mitme sihtmärgiga inhibiitor sorafeniib[40]).[41]

Pegaptaniib on joonisel toodud RNA järjestusel põhinev aptameer.

Ajalugu

Angiogeneesi esimene kirjeldus pärineb 1794. aastal avaldatud raamatust "A Treatise on the Blood, Inflammation, and Gun-shot Wounds", kus on kokku võetud Šoti anatoomi John Hunteri teadustulemused. Oma uuringutes jälgis Hunter uute veresoonte kasvuprotsessi küülikutel. Hunter ekslikult omistas uute veresoonte kasvu veres sisalduva kaasasündinud mõjuri (ingl k innate vital principle) toimele. Siiski ei loonud ta terminit "angiogenees", mida tänapäeval teaduskirjanduses laialdaselt kasutatakse. Arvatakse, et termin "angiogenees" tekkis alles 1900. aastatel. Kaasaegse angiogeneesi-alase süstemaatilise uurimistöö alguseks loetakse aga Judah Folkmani aruannet angiogeneesi keskse rolli kohta kasvajate vohamisel.[4][42]

Angiogenees kui tegur, mis võimaldab kasvaja vohamist. Pildi ülaosas on kujutatud kasvaja ning pildi allosas veresoont ümbritsevad endoteelirakud, ajaskaala kulgeb vasakult paremale. Algselt on kasvaja võimeline saama hapnikku ja toitaineid vaid passiivse difusiooni teel (oxygen and nutrient supply by diffusion), kuid ümberlülitumisel angiogeneetilisele profiilile (angiogenetic switch) hakkab kasvaja eritama keskkonda kasvufaktorit VEGF-A, mille toimel algsest veresoonest võrsub uus veresoon. Uus veresoon varustab kasvajat hapniku ja toitainetega vereringe kaudu (oxygen and nutrient supply by perfusion).

Viited

  1. ↑ Griffioen, Arjan W. (2011), Schwab, Manfred (toim), "Angiogenesis", Encyclopedia of Cancer (inglise), Berlin, Heidelberg: Springer, lk 185–186, DOI:10.1007/978-3-642-16483-5_274, ISBN 978-3-642-16483-5, vaadatud 15. märtsil 2025
  2. ↑ Alasoo, Kaur (2010), Tugivektormasinate kombineerimine angiogeneesiga seotud geenide ennustamiseks (inglise), vaadatud 15. märtsil 2025
  3. ↑ Patan, Sybill (2004). "Vasculogenesis and angiogenesis". Cancer Treatment and Research. 117: 3–32. DOI:10.1007/978-1-4419-8871-3_1. ISSN 0927-3042. PMID 15015550.
  4. ↑ 4,0 4,1 Folkman, J. (18. november 1971). "Tumor angiogenesis: therapeutic implications". The New England Journal of Medicine. 285 (21): 1182–1186. DOI:10.1056/NEJM197111182852108. ISSN 0028-4793. PMID 4938153.
  5. ↑ Ribatti, Domenico (2008). "Judah Folkman, a pioneer in the study of angiogenesis". Angiogenesis. 11 (1): 3–10. DOI:10.1007/s10456-008-9092-6. ISSN 0969-6970. PMC 2268723. PMID 18247146.
  6. ↑ Sedwick, Caitlin (2012). "Pruning Brain Vasculature for Efficiency". PLOS Biology (inglise). 10 (8): e1001375. DOI:10.1371/journal.pbio.1001375. ISSN 1545-7885. PMC 3424260. PMID 22927793.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  7. ↑ 7,0 7,1 Nitzsche, Bianca; Rong, Wen Wei; Goede, Andrean; Hoffmann, Björn; Scarpa, Fabio; Kuebler, Wolfgang M.; Secomb, Timothy W.; Pries, Axel R. (2022). "Coalescent angiogenesis-evidence for a novel concept of vascular network maturation". Angiogenesis. 25 (1): 35–45. DOI:10.1007/s10456-021-09824-3. ISSN 1573-7209. PMC 8669669. PMID 34905124.
  8. ↑ Shi, Zhuojun; Yao, Chong; Shui, Yujie; Li, Site; Yan, Hong (2023). "Research progress on the mechanism of angiogenesis in wound repair and regeneration". Frontiers in Physiology. 14: 1284981. DOI:10.3389/fphys.2023.1284981. ISSN 1664-042X. PMID 38089479.
  9. ↑ Mentzer, Steven J.; Konerding, Moritz A. (2014). "Intussusceptive angiogenesis: expansion and remodeling of microvascular networks". Angiogenesis. 17 (3): 499–509. DOI:10.1007/s10456-014-9428-3. ISSN 1573-7209. PMC 4063884. PMID 24668225.
  10. ↑ Adair, Thomas H.; Montani, Jean-Pierre (2010), "Overview of Angiogenesis", Angiogenesis (inglise), Morgan & Claypool Life Sciences, vaadatud 15. märtsil 2025
  11. ↑ Dudley, Andrew C.; Griffioen, Arjan W. (1. august 2023). "Pathological angiogenesis: mechanisms and therapeutic strategies". Angiogenesis (inglise). 26 (3): 313–347. DOI:10.1007/s10456-023-09876-7. ISSN 1573-7209. PMC 10105163. PMID 37060495.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  12. ↑ Félétou, Michel (2011), "Multiple Functions of the Endothelial Cells", The Endothelium: Part 1: Multiple Functions of the Endothelial Cells—Focus on Endothelium-Derived Vasoactive Mediators (inglise), Morgan & Claypool Life Sciences, vaadatud 15. märtsil 2025
  13. ↑ Blanco, Raquel; Gerhardt, Holger (1. jaanuar 2013). "VEGF and Notch in tip and stalk cell selection". Cold Spring Harbor Perspectives in Medicine. 3 (1): a006569. DOI:10.1101/cshperspect.a006569. ISSN 2157-1422. PMC 3530037. PMID 23085847.
  14. ↑ Ribatti, Domenico; Nico, Beatrice; Crivellato, Enrico (2011). "The role of pericytes in angiogenesis". The International Journal of Developmental Biology. 55 (3): 261–268. DOI:10.1387/ijdb.103167dr. ISSN 1696-3547. PMID 21710434.
  15. ↑ Bergers, Gabriele; Song, Steven (2005). "The role of pericytes in blood-vessel formation and maintenance". Neuro-Oncology. 7 (4): 452–464. DOI:10.1215/S1152851705000232. ISSN 1522-8517. PMC 1871727. PMID 16212810.
  16. ↑ Krock, Bryan L.; Skuli, Nicolas; Simon, M. Celeste (2011). "Hypoxia-induced angiogenesis: good and evil". Genes & Cancer. 2 (12): 1117–1133. DOI:10.1177/1947601911423654. ISSN 1947-6027. PMC 3411127. PMID 22866203.
  17. ↑ Kroon, M. E.; Koolwijk, P.; van der Vecht, B.; van Hinsbergh, V. W. (2001). "Hypoxia in combination with FGF-2 induces tube formation by human microvascular endothelial cells in a fibrin matrix: involvement of at least two signal transduction pathways". Journal of Cell Science. 114 (Pt 4): 825–833. DOI:10.1242/jcs.114.4.825. ISSN 0021-9533. PMID 11171387.
  18. ↑ Lieu, Christopher; Heymach, John; Overman, Michael; Tran, Hai; Kopetz, Scott (1. oktoober 2011). "Beyond VEGF: inhibition of the fibroblast growth factor pathway and antiangiogenesis". Clinical Cancer Research: An Official Journal of the American Association for Cancer Research. 17 (19): 6130–6139. DOI:10.1158/1078-0432.CCR-11-0659. ISSN 1557-3265. PMC 5562355. PMID 21953501.
  19. ↑ Veith, Austin P.; Henderson, Kayla; Spencer, Adrianne; Sligar, Andrew D.; Baker, Aaron B. (2019). "Therapeutic strategies for enhancing angiogenesis in wound healing". Advanced Drug Delivery Reviews. 146: 97–125. DOI:10.1016/j.addr.2018.09.010. ISSN 1872-8294. PMC 6435442. PMID 30267742.
  20. ↑ Lemieux, Pierre; Birot, Olivier (2021). "Altitude, Exercise, and Skeletal Muscle Angio-Adaptive Responses to Hypoxia: A Complex Story". Frontiers in Physiology. 12: 735557. DOI:10.3389/fphys.2021.735557. ISSN 1664-042X. PMC 8450406. PMID 34552509.
  21. ↑ Tonnesen, Marcia G.; Feng, Xiaodong; Clark, Richard A. F. (1. detsember 2000). "Angiogenesis in Wound Healing". Journal of Investigative Dermatology Symposium Proceedings. 5 (1): 40–46. DOI:10.1046/j.1087-0024.2000.00014.x. ISSN 1087-0024.
  22. ↑ Kanazawa, Masato; Takahashi, Tetsuya; Ishikawa, Masanori; Onodera, Osamu; Shimohata, Takayoshi; Del Zoppo, Gregory J. (2019). "Angiogenesis in the ischemic core: A potential treatment target?". Journal of Cerebral Blood Flow and Metabolism: Official Journal of the International Society of Cerebral Blood Flow and Metabolism. 39 (5): 753–769. DOI:10.1177/0271678X19834158. ISSN 1559-7016. PMC 6501515. PMID 30841779.
  23. ↑ Chen, Xinyue; Yu, Wenlu; Zhang, Jing; Fan, Xiao; Liu, Xiao; Liu, Qi; Pan, Su; Dixon, Richard A. F.; Li, Pengyang; Yu, Peng; Shi, Ao (16. veebruar 2023). "Therapeutic angiogenesis and tissue revascularization in ischemic vascular disease". Journal of Biological Engineering. 17 (1): 13. DOI:10.1186/s13036-023-00330-2. ISSN 1754-1611. PMC 9936669. PMID 36797776.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  24. ↑ Olfert, I. Mark; Baum, Oliver; Hellsten, Ylva; Egginton, Stuart (1. veebruar 2016). "Advances and challenges in skeletal muscle angiogenesis". American Journal of Physiology. Heart and Circulatory Physiology. 310 (3): H326–336. DOI:10.1152/ajpheart.00635.2015. ISSN 1522-1539. PMC 4796623. PMID 26608338.
  25. ↑ Tamanini, C.; De Ambrogi, M. (2004). "Angiogenesis in developing follicle and corpus luteum". Reproduction in Domestic Animals = Zuchthygiene. 39 (4): 206–216. DOI:10.1111/j.1439-0531.2004.00505.x. ISSN 0936-6768. PMID 15225273.
  26. ↑ Hazzard, Timothy M; Stouffer, Richard L (1. detsember 2000). "Angiogenesis in ovarian follicular and luteal development". Best Practice & Research Clinical Obstetrics & Gynaecology. 14 (6): 883–900. DOI:10.1053/beog.2000.0133. ISSN 1521-6934.
  27. ↑ Okada, Hidetaka; Tsuzuki, Tomoko; Shindoh, Hisayuu; Nishigaki, Akemi; Yasuda, Katsuhiko; Kanzaki, Hideharu (2014). "Regulation of decidualization and angiogenesis in the human endometrium: mini review". The Journal of Obstetrics and Gynaecology Research. 40 (5): 1180–1187. DOI:10.1111/jog.12392. ISSN 1447-0756. PMID 24754847.
  28. ↑ Zambuto, Samantha G.; Theriault, Hannah; Jain, Ishita; Crosby, Cody O.; Pintescu, Ioana; Chiou, Noah; Oyen, Michelle L.; Zoldan, Janet; Underhill, Gregory H.; Harley, Brendan A. C.; Clancy, Kathryn B. H. (24. juuni 2024). "Endometrial decidualization status modulates endometrial microvascular complexity and trophoblast outgrowth in gelatin methacryloyl hydrogels". npj Women's Health (inglise). 2 (1): 1–16. DOI:10.1038/s44294-024-00020-4. ISSN 2948-1716.
  29. ↑ Blois, Sandra M.; Klapp, Burghard F.; Barrientos, Gabriela (1. märts 2011). "Decidualization and angiogenesis in early pregnancy: unravelling the functions of DC and NK cells". Journal of Reproductive Immunology. XI International Congress of Reproductive Immunology. 88 (2): 86–92. DOI:10.1016/j.jri.2010.11.002. ISSN 0165-0378.
  30. ↑ Bardin, Nathalie; Murthi, Padma; Alfaidy, Nadia (2015). "Normal and Pathological Placental Angiogenesis". BioMed Research International (inglise). 2015 (1): 354359. DOI:10.1155/2015/354359. ISSN 2314-6141. PMC 4329849. PMID 25802846.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  31. ↑ Ren, Bin; Yee, Karen O.; Lawler, Jack; Khosravi-Far, Roya (2006). "Regulation of tumor angiogenesis by thrombospondin-1". Biochimica Et Biophysica Acta. 1765 (2): 178–188. DOI:10.1016/j.bbcan.2005.11.002. ISSN 0006-3002. PMID 16406676.
  32. ↑ Majidpoor, Jamal; Mortezaee, Keywan (2021). "Angiogenesis as a hallmark of solid tumors - clinical perspectives". Cellular Oncology (Dordrecht, Netherlands). 44 (4): 715–737. DOI:10.1007/s13402-021-00602-3. ISSN 2211-3436. PMID 33835425.
  33. ↑ Kaštelan, Snježana; Orešković, Ivana; Bišćan, Filip; Kaštelan, Helena; Antunica, Antonela Gverović (15. oktoober 2020). "Inflammatory and angiogenic biomarkers in diabetic retinopathy". Biochemia Medica (inglise). 30 (3): 0–0. DOI:10.11613/BM.2020.030502.
  34. ↑ Laredo, Fabio; Plebanski, Julia; Tedeschi, Andrea (6. detsember 2019). "Pericytes: Problems and Promises for CNS Repair". Frontiers in Cellular Neuroscience (English). 13. DOI:10.3389/fncel.2019.00546. ISSN 1662-5102.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  35. ↑ Euroopa Ravimiamet. "RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE: Avastin" (PDF). ec.europa.eu. Vaadatud 15.03.2025.
  36. ↑ Euroopa Ravimiamet. "RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE: Macugen" (PDF). ec.europa.eu. Vaadatud 15.03.2025.
  37. ↑ Euroopa Ravimiamet. "RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE: Eylea" (PDF). ec.europa.eu. Vaadatud 15.03.2025.
  38. ↑ Euroopa Ravimiamet. "RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE: SUTENT" (PDF). ec.europa.eu. Vaadatud 15.03.2025.
  39. ↑ Euroopa Ravimiamet. "RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE: Votrient" (PDF). ec.europa.eu. Vaadatud 15.03.2025.
  40. ↑ Euroopa Ravimiamet. "RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE: Nexavar" (PDF). ec.europa.eu. Vaadatud 15.03.2025.
  41. ↑ Cook, Kristina M.; Figg, William D. (2010). "Angiogenesis inhibitors: current strategies and future prospects". CA: a cancer journal for clinicians. 60 (4): 222–243. DOI:10.3322/caac.20075. ISSN 1542-4863. PMC 2919227. PMID 20554717.
  42. ↑ Lenzi, Paola; Bocci, Guido; Natale, Gianfranco (2016). "John Hunter and the origin of the term "angiogenesis"". Angiogenesis. 19 (2): 255–256. DOI:10.1007/s10456-016-9496-7. ISSN 1573-7209. PMID 26842740.
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Angiogenees
No tags for this post.