Akadeemiline Filosoofia Selts oli Eestis filosoofiaga tegelev selts. See asutati 1922. aastal[1] ja tegutses kuni 1940. aastani, mil Teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsioonivõimud katkestasid Eestis peaaegu eranditult kõikide humanitaarteaduslike erialaliste seltside tegevuse.[2]

Akadeemilise Filosoofilise Seltsi tegevus suudeti taastada vaid mõneks ajaks pärast Eesti taasiseseisvumist 1990. aastate alguses.[3]

3. novembril 1922 Tartu Ülikooli nõukogus registreeritud[4] seltsi 30 asutajaliikme seas olid selle esimene esimees, Tartu Ülikooli filosoofia professor Walther Schmied-Kowarzik[5] (1885–1958), abiesimees Konstantin Ramul (1879–1975), Walter Freymann (1883–1960), Hugo Rahamägi (1886–1941, haridusminister 1924–1925, EELK piiskop[6] 1934–1939), Oskar Loorits (1900–1961) jt.

Ehkki nime poolest oli see "filosoofilise kultuuri keskkoht", viibis selts 1920. aastate lõpus pikemat aega sisuliselt "varjusurmas".[7] 1930. aasta kevadel alustas selts taas "intensiivselt tööd" filosoofilise oskussõnastiku koostamiseks ja selle juurde loodi vastav toimkond. Märtsis 1930 hakkas kehtima uus eritoimkonna koostatud seltsi põhikiri ning jooksvaks aastaks valiti uuendatud juhatus, mille koosseisu kuulusid esimees Konstantin Ramul, abiesimehed Walter Freymann ja Alfred Koort (1901–1956, Tartu Riikliku Ülikooli rektor 1944–1951) ning sekretär üliõpilane Ilmar Tõnisson (1911–1939,[8] riigivanem Jaan Tõnissoni poeg).[7]

15. oktoobril 1939 pidas selts ülikooli peahoones referaatkoosoleku, mis oli mõeldud ühtlasi dotsent Walter Freymanni austamiskoosolekuks tema Saksamaale ümberasumise puhul.[9] Koosolekule oli ilmunud suurel arvul nii seltsi liikmeid kui ka Freymanni isiklikke sõpru. Koosoleku algul mälestati püstitõusmisega Ilmar Tõnissoni, kes oli mõned päevad varem surnud. Pärast referaati, mille pidas Freymann, võttis tervituskõneks sõna professor Ramul, kes tuletas meelde Freymanni suuri teeneid Akadeemilise Filosoofia Seltsi ja üldse Eesti filosoofilise teaduse arendajana ning teatas, et selts tema teenete eest valinud asutajaliikme Freymanni oma auliikmeks.[10]

Selts tegutses kuni 1940. aasta teise pooleni, mil Nõukogude okupatsioonivõimud katkestasid selle (nagu peaaegu eranditult ka kõikide teiste Eesti rahvuslike ja humanitaarteaduslike erialaseltside) tegevuse.[11]

Seltsi tegevus suudeti taastada piiratud kujul ja vaid mõneks ajaks pärast Eesti taasiseseisvumist 1990. aastate alguses.[3] Aastatel 1992–1993 oli seltsi esimees Peep Mühls (s. 1966, hilisem Hill & Knowlton Eesti tegevdirektor).[3]

Viited

  1. ↑ Rahvusarhiivi ajalooarhiivi säilik EAA.2100.19.17; 03.11.1922–30.10.1939 Akadeemilise filosoofia seltsi põhikiri, liikmete nimestikud ja kirjavahetus klubi tegevuse kohta
  2. ↑ Jakob Koit, Eesti Teaduslik Selts Rootsis; Teataja : poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 24. oktoober 1954, lk 5.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Karjäär: Hill and Knowltoni Eesti ASi tegevdirektor Peep Mühls: “Praegu on meie kätes üsna palju – see kuidas PR-professioon Eestis välja nägema hakkab.” Äripäev, nr 30, 26. veebruar 1996, lk 18.
  4. ↑ Rahvusarhiivi ajalooarhiivi säilik EAA.2100.19.17; 03.11.1922–30.10.1939 Akadeemilise filosoofia seltsi põhikiri, liikmete nimestikud ja kirjavahetus klubi tegevuse kohta
  5. ↑ Rahvusarhiivi ajalooarhiivi säilik EAA.2100.2.1063 (151 kaadrit) Isikutoimikud. Õppejõud. Schmied-Kovarzik, Valter
  6. ↑ https://eelk.ee/elulood/rahamagi_hugo.html (vaadatud 14.12.2024)
  7. ↑ 7,0 7,1 Üliõpilased ja psühholoogia. Postimees, nr 76, 19. märts 1930, lk 4
  8. ↑ Dr. W. Freymann Akad. Filosoofia Seltsi auliikmeks. Postimees (1886–1944), nr 279, 16. oktoober 1939, lk 5
  9. ↑ Saksamaale siirdunud Freymann töötas filosoofia õppejõuna Poznani ülikoolis 1939–1945, alates 1947 Greifswaldi ülikoolis ja 1953–1957 Jena ülikoolis. Freymanni tuntumaid eestlastest õpilasi oli filosoof Rudolf Kulpa (1906–1997).
  10. ↑ Dr. W. Freymann Akad. Filosoofia Seltsi auliikmeks. Postimees (1886–1944), nr 279, 16. oktoober 1939, lk 5
  11. ↑ Jakob Koit, Eesti Teaduslik Selts Rootsis; Teataja : poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 24. oktoober 1954, lk 5.
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Akadeemiline_Filosoofia_Selts
No tags for this post.