Öör on Rootsi (öre), Norra, Taani (mõlemal øre) ja Islandi (eyrir) peenrahaühik, varem ka münt. 1 öör on võrdne 1/100 krooniga^[1].

Ööre hakati esimest korda müntima 1522. aastal Rootsis^[1]. Varem, alates 11. sajandist, oli see olnud ainult arvestusühik (üks kaheksandik marka).

17. sajandil oli Rootsi maailma suurim vasetootja, kus toodeti umbes pool kogu maailma vasest. Faluni vasekaevandused Dalarna maakonnas, tootsid 1620. aastatel 1300–1500 tonni vaske aastas ja ajavahemikus 1645–1655 keskmiselt juba 2100 tonni aastas ja 1624. aastal hakati kuningas Gustav II Adolfi käsul Rootsis vermima vaskmünte.

Säteris vermitud esimesed Rootsi vaskmündid olid nelinurksed kliped nimiväärtusega pool ööri ning üks fyrk ehk veerand ööri, veerandöörised, olid sel perioodil kõige väiksem Rootsi rahasüsteemis vermitud nominaal. Need mündid olid vermitud ükshaaval vasarate abil ja lõigatud kääridega toorikust välja, mistõttu nende kuju on enamasti ebakorrapärane ja kujutis on mündidele vermitud vaid osaliselt või pole korralikult tsentreeritud. 1627. aastast kuni Gustav II Adolfi surmani aastal 1632 löödi veerand-, poole- ja üheööriseid ümaraid vaskmünte^[2]. Kuninganna Kristiina valitsusajal vermiti vasest veerand- ja üheöörised ümarmünte.

Öörid kaotati käibelt 1776. aastal, kuid võeti uuesti kasutusele 1855. aastal (üks sajandik riigitaalrit).

Eestis münditi ööre 17. sajandil, Rootsi valitsusajal^[1]. Aastail 1597–1674 vermiti 1-, 2- ja 4-ööriseid hõbemünte Tallinnas ja 1670–1674 ka Narvas.

Baltimail tarvitusel olnud vaskööre nimetati rundstück^[3], hõbeööri nimetati valgeks rundstükiks^[4].

• 
  Kuningas (1568–1592) Johan III aegne 1-öörine Rootsi hõbemünt, 1592.
• 
  2-öörine Rootsi hõbemünt, 1573.
• 
  4-öörine Rootsi hõbemünt, 1591.
• 
  8-öörine Rootsi hõbemünt, 1591.

• Riigitaaler