See artikkel räägib transpordivahendist; perekonnanime kohta vaata Tramm (perekonnanimi).
Tramm Konstal 105N2k/2000 Szczecinis
Tatra KT6-tüüpi tramm Tallinnas
Tramm Dublinis

Tramm on ühest või mitmest vagunist koosnev ja rööbastel liikuv ühistranspordivahend.

Tramm on kohandatud tänavaliikluses ratassõidukite ning jalakäijatega samal tasandil liikumiseks, reisijad saavad trammi siseneda ka otse tänavatasandilt.

Tänapäevased trammid on elektritrammid. Ajalooliselt esimesed trammid olid hobutrammid, mida kasutati Eestiski.

Linnalähiliikluses kasutatakse ka madalapõhjalisi trammronge (inglise keeles tram-train, soome keeles duoraitiovaunu), mis on ehitatud nii linnatänavate rööbasteel kui ka raudteel sõitmiseks.

Tramm tarbib väikese veeretakistuse tõttu teiste transpordivahenditega võrreldes väga vähe energiat: 1–2 kilovatt-tundi 100 sõitjakilomeetri kohta[1]. Ka hobutrammi eelis troska ees seisnes selles, et võrdset jõudu rakendades sai hobutrammiga vedada raskemat koormat.

Elektritrammil ei ole vedurit. Mootor asub esimeses vagunis, mida seetõttu nimetatakse mootorvaguniks. Mootorvagun saab energiat alalisvooluvõrgust kontaktliini kaudu, mille pinge on 500–600 V ja mis on riputatud 5½–6 m kõrgusele. Tagasivoolujuhtmena toimivad rööpad.[2]

Elektritrammi veomootori võimsus on 30–70 kW. Trammi tüüpiline kiirus on 40 km/h.[2]

Selleks, et vähendada trammide tekitatavat müra, on nende puksid ja kandevedrud erilise ehitusega. Kasutatakse ka kummist või muust materjalist rattakatteid.[2]

Trammiks peetakse mõnikord ekslikult trollibussi, mis ei sõida rööbastel ja on iseloomulike "sarvedega". Segadus on tekkinud peamiselt asjaolust, et Ameerika Ühendriikides nimetatakse trammi sõnaga trolley.

Ajalugu

Swansea hobutramm (1870)

Maailma esimene trammiliin avati Lõuna-Londonis. Vastava loa andis Suurbritannia parlament 1801. aastal. See polnud mõeldud reisijate, vaid üksnes kaupade veoks. Liiklus avati aastal 1802. Äriliselt polnud see kunagi väga kasumlik ja suleti aastal 1846. Liiklus toimus hobuste jõul. Tänapäeva Londoni tramm kasutab osalt sama trassi.

Maailma esimene reisijatele mõeldud trammiliin avati Walesis Swanseas. Vastava loa andis Suurbritannia parlament aastal 1804. Trammiliiklus avati aastal 1807 ja esialgu sõitsid hobutrammid. 1877. aastal mindi Swanseas üle aurutrammidele ja 1929. aastal elektritrammidele. 1960. aastal Swansea trammiliiklus lõpetati.

Esimese elektritrammiliini avas Fjodor Pirotski Peterburis 3. septembril 1880. Kuu lõpul pidi Pirotski rahapuudusel elektritrammiliini sulgema.

16. mail 1881 avas Werner von Siemens Berliinis teise elektritrammiliini, mis erinevalt Peterburi omast jäi püsima.

Trammiliiklus Eestis

Tallinna tramm (2015)
 Pikemalt artiklis Trammiliiklus Tallinnas

Eestis on trammiliiklus olnud ainult Tallinnas. 1905. aastal kavandati trammiliiklus Narva (algjaam Narva pearaudteejaamas) ja Narva-Jõesuu (lõpp-jaam kuursaali kõrval) vahele. Valmis isegi projekt, kuid liin jäi rajamata.

Tallinna trammiliiklus avati 12. augustil 1888. See oli hobutramm ehk konka ja esimene liin ulatus Vanaturu kaelast Kadriorgu. Juba septembris avati teine trammiliin mööda Tartu maanteed kuni Heeringa (nüüd Turu) tänavani.

1915. aastal avati laiarööpmeline (1524 mm ehk 5 jalga) Kopli–Telliskivi trammiliin. See ehitati ülejäänud linnaga sarnaselt kitsarööpmeliseks 1931., pikendati Balti jaamani 1932. ning ühendati teiste Tallinna liinidega alles 1953. aastal.

13. mail 1921 avati Tallinnas elektritrammiliiklus.

2016. aasta seisuga on Tallinnas 4 trammiliini kogupikkusega 39 km. Tramme on umbes 80. Trammitee on kitsarööpmeline, rööpmelaiusega 1067 mm (ehk 3,5 jalga).

Trammiliiklus mujal

Tramm PESA Łódźis

Lähiriikidest on tramm kasutusel Soomes Helsingis, Rootsis Göteborgis, Norrköpingis ja Stockholmis, Lätis Riias, Daugavpilsis ja Liepājas, Norras (Oslo tramm), Poolas Varssavis, Łódźis, Gdańskis, Poznańis, Katowices, Krakówis, Wrocławis, Elblągis, Toruńis, Szczecinis, Bydgoszczis ja Saksamaal Berliinis, Dresdenis, Kölnis, Bonnis, Duisburgis, Oderi-äärses Frankfurdis, Bremenis, Leipzigis, Erfurdis, Potsdamis, Rostockis, Heilbronnis, Saarbrückenis ja Schwerinis.

Veel maailma linnu, kus on trammiliiklus:

Tramm Riias

Vaata ka

Tramm Helsingis

Viited

  1. ↑ "Elektertranspordi areng, Energia ja geotehnika intensiivkursus, TTÜ 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. aprill 2015. Vaadatud 18. juulil 2011.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Tehnikaleksikon, lk. 525

Kirjandus

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Tramm
No tags for this post.