Leo VII oli paavst 936–939. Ta oli 126. paavst.
Leo (Leone) sündis Roomas ja oli Christophoruse (Cristoforo) poeg. Salvador Miranda eeldab, et ta võis olla paavst Leo VI vend.
Leo oli benediktiini munk ja Johannes XI ajal San Sisto kardinalpreester.
Paavstiks saamine
Leo VII valiti paavstiks 3. jaanuaril või 9. jaanuaril 936 Rooma valitseja Spoleto hertsogi Alberico II tahtel.
Kloostrireform
Leo VII kutsus 936 Rooma Cluny kloostri abti Odoni, kes sõlmis Alberico II ja Itaalia kuninga Ugo (Hugues Arles'ist) vahel vaherahu.
Odo viis Roomas läbi ulatusliku kloostrireformi.
Leo VII kinnitas 936 Subiaco ning jaanuaris 938 Déolsi ja Gorze kloostri privileegid.
Suhted Saksa piiskoppidega
Leo VII andis 937 palliumi Hamburg-Bremeni peapiiskopile Adaldagile.
Ta määras Mainzi peapiiskopi Friedrichi apostlikuks legaadiks Saksamaal.
Suhted juutidega
Leo VII käskis Mainzi peapiiskoppi Friedrichit, et too ajaks oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt aladelt minema juudid, kes keeldusid ristimisest. Samas keelas ta peapiiskopil juute sunniviisiliselt ristida.
Uus kardinal
Leo VII ajal sai kardinaliks hilisem paavst Stephanus VIII.
Leo VII kultuuriloos
936 külastas Roomas kroonik Flodoard de Reims, kes kohtus paavstiga.
Surm
Leo VII suri 13. juulil 939 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Kirjandus
- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
Välislingid
- Artikkel Leo VII kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Leo VII kohta. (inglise keeles)
- Leo VII dokumendid.
- Artikkel kroonik Flodoardist. (inglise keeles)
- 10. sajandi kardinalid.
Eelnev Johannes XI |
Rooma paavst 936–939 |
Järgnev Stephanus VIII |