Karl Klein VR II/3 (29. mai 1894 Tallinn – 3. juuni 1967) oli Eesti ujuja ja sporditegelane.
Elulugu
Lõpetas 1913. aastal Tallinna Reaalkooli, õppis 1918 Riia Polütehnikumis ning 1922–1926 Tartu Ülikoolis kaubandust.[1]
Klein hakkas sportima 1911. aastal Tallinna Valvaja spordiosakonnas, omandas iseseisvalt ujumisoskuse, sai süstemaatilise ujumisõppe Anton Õunapuult, astus 1913. aastal Tallinna Kalevisse, võitis I Eesti üliõpilaste olümpial 1914. aastal viievõistluse, võistles 1918. aastal mitteametlikel Eesti ujumise meistrivõistlustel.[1]
Klein töötas Kalevis ujumisõpetajana, oli 1917. aastal Pirital ujumiskursuste korraldaja, 1919. aastal I spordikongressi organiseerija, aastatel 1928–1933 EKRAVE Liidu veespordiosakonna abijuhataja, 1944–1949 Klooga abimetsaülem, 1949–1950 ehitustööline Ukrainas, 1950. aastatel töötas Valga ehituskontoris, hiljem 1960. aastani Rapla sovhoosis.[1][2]
Klein võttis mereväe dessantpataljonis ja kompaniiülemana Kalevlaste Malevas osa Vabadussõjast ja sai autasuks talu Kloogal.[1]
Tunnustus
- Vabadusristi II liigi 3. järk (1920)
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Klein, Karl - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 10. juulil 2023.
- ↑ "Karl Klein". geni_family_tree. 7. oktoober 2023. Vaadatud 26. detsembril 2024.