Kaisukaru ehk mängukaru on 20. sajandi ja 21. sajandi alguse üks populaarsemaid ja kultuslikumaid mänguasju.

Lääne-Euroopas ja Ameerikas tuntakse seda mänguasja peamiselt Teddy (inglise keeles teddy bear, saksa keeles Teddybär) nime all ning selle nime saamise lugu on seotud Ameerika Ühendriikide presidendi Theodore Rooseveltiga. Vene keeles on kinnistunud nimetus "plüüsist karu" (плюшевый мишка), kuigi tänapäeval ei valmistata kõiki mängukarusid enam plüüsist.

20. sajandi alguse Euroopa ja Ameerika ettevõtetes (enne teist maailmasõda) toodetud kaisukarud on kollektsionääride hulgas hinnas ning tegemist on pupulaarsete kogumisobjektidega. Hinnalised võivad olla aga ka uued karud, näiteks 2000. aastal toodetud Louis Vuittoni mustrit kandev Steiffi mängukaru müüdi oksjonil 2,1 miljoni dollari eest.^[1]

1902. aastal oli Ameerika Ühendriikide tollane president Theodore Roosevelt oma kaaskonnaga Mississipi kuberneri Andrew H. Longino kutsel karujahil. Jahti peeti kolm päeva ja kõigil osaliste, välja arvatud presidendil, oli õnnestunud karu tabada. Neljandal päeval tabati üks vana baribal, seoti puu külge ja öeldi, et Roosevelt peaks looma tulistama. President keeldus sellest väitega, et tegu on ebasportlik. Kuna karu oli koertega taga ajamise käigis vigastada saanud ja halvas seisus, käskis president looma piinad lõpetada.^[2]

Jutt presidendi üllast käitumisest levis kiiresti kõikjale üle riigi ja peagi oli lugu koomiksina ajalehes – Clifford Berryman, kes oli tegev poliitilise karikaturistina, kujutas pildil jahipüssiga presidenti ja karu. Joonistus ilmus 1902. aasta 16. novembri Washington Postis.^[3] Esialgsel pildil oli esiplaanil president, tagaplaanil karu kinnihoidev isik suure karuga.^[4] Presidendi karjääri edenedes pilt muutus, Clifford Berryman^[5] joonistas seda aina ümber ja legendi kasvades muutus päriselt eksisteerinud suur karu pildil olnud karupojaks.^[6]

Loo detailid ununesid aja jooksul, kuid põhiline jäi – Teddy (Roosevelti hüüdnimi) keeldus karu tulistamast. Üks mängukarust loodud karikatuur jäi silma poepidaja Morris Michtomi abikaasa Rose'ile. Ta õmbles karikatuuri põhjal kaks mängukaru ning Morris Michtom panin need karud oma kommipoe vaateaknale.^[7]

Uus mänguasi äratas ostjates enneolematut huvi ja peagi, olles saanud Rooseveltilt nõusoleku nime "Teddy" kasutamiseks, asutas Michtom 1902. aasta lõpul mänguasjade tootmisega tegeleva ettevõtte Ideal Toy Company. Selle ettevõtte karud said eriti populaarseks peale seda, kui president Roosevelt ühte karudest oma 1904. aasta valmiskampaania maskotina kasutas. Millised Idel Toy Company esimesed karud olid, pole teada, kuna ühtegi pole säilinud.^[8]

Pea samal ajal sündis ka Saksamaal esimene kaisukaru. Firmas Steiff, kus varem oli toodetud kõikvõimalikke mänguloomi alustades elevandist ja lõpetades kaelkirjakuga, valmis 1902. aastal esimene liikuvate käppadega mängukaru.

Karu disainis firma asutaja Margarete Steiffi vennapoeg Richard Steiff, kes töötas Steiffide juures ning käis vabal ajal loomaaias loomi joonistamas. Richard Steiffi^[9] idee järgi õmmeldi 1902. aasta lõpul esimese liikuvate käppade ja mohäärkasukaga karu prototüüp, kelle nimetuseks sai lihtsalt kood "55PB", mis tähendas "55 Zentimeter - Plüsch - beweglich" – karu oli 55 sentimeetrit pikk, plüüsist ja liikuvate käppadega.^[10] Richard esitles karu Leipzigi mänguasjamessil 1903. aasta märtsis, kuid edutult, sest terve messi aja ei tundnud keegi karu vastu mingit huvi. Vahetult enne messi lõppu saadi aga esimene tellimus – üks Ameerika vahendaja tellis 3000 mängukaru.^[11] Aasta hiljem müüakse Ameerikas juba 12 000 Steiffi mängukaru.^[12]

1907. aastaks oli Steiffi firma juba nii edukas, et tootis aastas üle 1,7 miljoni mänguasja, pea miljon neist mängukarud.^[13]

Tänapäevani vaieldakse, kas esimese kaisukaru valmistamise au kuulub Giegenis asunud firmale Steiff või new Yorgis tegutsenud Ideal Toy Companyle. Kummagi firma esindajad on kinnitanud, et just nemad tegid valmis maailma esimese kaisukaru.^[14]

• Karupoeg Puhh (Winnie The Pooh) – raamatukangelane, kelle eeskujuks on olnud mänguasi. Kirjanik A.A. Milne 1926. aastal ilmunud raamat peategelase eeskujuks oli tema poja Christopher Robini mängukaru. Raamatutegelasest Puhh on hea iseloomuga, kollase karvkasukaga ja mett armastav karu, kes elab Saja Aakri Metsas. Puhhi on raamatus heatahtlikult kirjeldatud kui Väga Väikese Aruga Karu.^[15] Karupoeg Puhhi lugusid on lavastatud teatrites ja temast on räägitud filmides, Puhhi on algsest raamatukangelasest erineva kujundusega kujutatud nii Disney animafilmides kui ka nõukogude perioodi Sojuzmultfilmi joonisfilmides.^[16][17]
• Karupoeg Paddington (Paddington Bear) – kaabu ja kummikutega raamatukangelane, kellest hiljem on loodud arvukalt erinevaid mänguasju, lisaks on ta olnud peategelane telesarjades ja filmis. Paddingtoni lugude autor Michael Bond ostis 1956. aastal oma naisele kingiks väikese mängukaru, kellele pandi nimeks Paddington, kuna Bondid elasid sellenimelise raudteejaama läheduses. Ta hakkas sellest karust väikesi lugusid kirjutama ning need avaldati raamatuna 1958. aastal.^[18] Kõige esimese karupoeg Paddingtoni kujutava pehme mängukaru valmistas 1972. aastal Inglismaal elav Shirley Clarkson. Karu oli mõeldud jõulukingiks tema lastele, Joanna and Jeremy Clarksonile.^[19]

  

• Pehme mänguasi
• Karu Lillekäpp
• Karu Nässu