Teiste konflitkide kohta vaata artiklit Hispaania-Inglise sõda.

Hispaania-Inglise sõda oli katkendlikult aastatel 1585–1604 toimunud konflikt Habsburgide Hispaania ja Inglismaa Kuningriigi vahel. Tegu oli väljakuulutamata sõjaga. Peaaegu kolmekümne aasta jooksul toimunud konflikti iseloomustasid inglaste laevaröövid ning ajaliselt ja ruumiliselt harvad lahingud. Sõda algas 1585. aastal Inglise ekspeditsiooniga Hispaania Madalmaadesse, mida juhtis Leicesteri krahv Robert Dudley. Sissetung toimus toetuseks hollandlaste mässule.

Inglismaad saatis esimestel aastatel edu: 1587 võideti Cadizi lahing ning 1588 tõrjuti Võitmatu Armaada rünnak. Pärast seda tabasid inglasi tagasilöögid: 1589. aasta Inglise Armaada, 1595. aasta San Juani lahing ja 1597. aasta Essex-Raleigh' ekspeditsioon. Hispaanlased saatsid Inglismaale ja Inglismaale veel kolm armaadat: 1596, 1597 ja 1601, kuid need ebaõnnestusid peamiselt ilmastiku tõttu.

Sajandivahetusel jõudis sõda Hollandi-, Prantsusmaa- ja Iirimaa-kampaaniate ajal ummikusse. Sõda lõppes, kui Hispaania kuningas Felipe III ja Inglismaa kuningas James I 1604. aastal Londoni lepingu sõlmisid. Lepinguga lubasid pooled lõpetada sõjalise sekkumise Madalmaades ja Iirimaal ning inglased röövid meredel.

Vaata ka

Viited

  1. Hiram Morgan (september–oktoober 2006). Teaching the Armada: An Introduction to the Anglo-Spanish War, 1585–1604. 5. Kd 14. History Ireland. Lk 43.

Kirjandus

No tags for this post.