Eduard Laugaste (kuni 1935 Eduard Treu; 22. mai 1909 Viljandimaal Taagepera vald, Karjatnurme30. august 1994 Tartu) oli eesti folklorist.

Eduard Treu sündis 1909. aastal Viljandimaal. Ta õppis aastail 1918–1920 Karjatnurme algkoolis, aastail 1920–1922 Helme kihelkonnakoolis ja aastail 1922–1927 Tõrva gümnaasiumis. Õppis 1928–1935 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas, rahvaluule ja kirjanduse erialal, kitsamaks erialaks eesti ja Euroopa rahvaste rahvalaulud[1] ja lõpetas 1936. aastal Tartu Ülikooli cum laude, 1937. aastal sai sealsamas magistrikraadi. 1970. aastal sai ta filoloogiadoktori kraadi.

Töökäik

Eduard Laugaste töötas õpetajana mitmes koolis - õpetajana Tõrva Ühisgümnaasiumis (1937) ja Tartu reaalkoolis (1938–1940) ning 1940–1941. aastal Tartu Kommertsgümnaasiumi, Kaubandus- ja Ärinduskeskkooli ning VI Keskkooli direktorina, Elva algkooli õpetaja ja Eesti Rahva Muuseumi vanemassistendina (1943–1944).

Alates 1944. aastast töötas rahvaluule õppejõuna Tartu Riiklikus Ülikoolis, seejuures 1944–1973 TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna (pärast rahvaluule ja kirjanduse kateedri ühendamist 1946) TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri dotsendina, 1973–1991 professorina. Aastail 1944–1947 oli ta rahvaluule kateedri juhataja, 1949–1950 ajaloo-keeleteaduskonna prodekaan, 1951–1954 ja 1967–1971 dekaan.

Laugaste oli Akadeemilise Kirjandusühingu, Akadeemilise Rahvaluule Seltsi, Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi ja EYS Veljesto liige, Eesti Noorsoo Karskusliidu peasekretär 1930–1936, Eesti Kirjanduse Seltsi abijõud rahvalaulude antoloogia koostamisel 1936–1937. Ta oli valitud Kalevala Seltsi (1962) ja Soome-Ugri Seltsi (1963) välisliikmeks. Oli ka ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektori juhataja 1947–1952 ja vanemteadur-konsultant 1971–1975[2].

E. Laugaste pühendus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingu uurimisele. Tema lisade ja kommentaaridega on varustatud "Kalevipoja" venekeelsed väljaanded (1949, 1950). 1961. aasta "Kalevipoja" teaduslikus väljaandes on "Alg-Kalevipoja" osa E. Laugaste kirjutatud. Suurteose "Muistendid Kalevipojast" (1959, koos Erna Normanniga) jaoks töötas E. Laugaste välja Kalevipoja-muistendite tüpoloogia, kirjutas ulatuslikud kommentaarid ja põhjaliku mitmeosalise sissejuhatuse.

Tunnustus

Teoseid

  • "Die estnischen Vogelstimmendeutungen", Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 1931
  • "Nõia ja nõiduse nimetusi eesti murdeis", Tartu: Eesti Keele Arhiiv, 1937
  • "Eesti kirjandus karikatuuris", Tartu: Akadeemiline Kirjandusühing, 1939.
  • "Eesti kirjanduse ajalugu. 1. kd., Eesti rahvaluule", toimetanud Karl Taev, Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1946
  • "Eestin kansanrunouden kysymyksiä", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958
  • "Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. 1", Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1961
  • "Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. [1]: valitud tekste ja pilte", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963
  • "Loenguid eesti rahvaluule üldkursusest", Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1965
  • "Harjutusmaterjale rahvaluulepraktikaks", Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1970
  • "Eesti rahvaluule", Tallinn: Valgus, 1975 (2. parandatud ja täiendatud trükk 1977, 3. parandatud ja täiendatud trükk 1986)
  • "Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. 2: valitud tekste ja pilte", Tallinn: Eesti Raamat, 1980
  • "Eesti rahvakalendri ning rahvaastronoomia terminoloogia", Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1982

Viited

  1. Hilja Kokamägi, Eduard Laugaste 60. teetähisel, Keel ja Kirjandus, 1969, nr 5, lk 302-303
  2. Akadeemia 2019, nr 7, lk 1334

Välislingid

No tags for this post.