Desinformatsioon on eksitav või vale teave, mida levitatakse teadlikult kellegi huvides. Desinformeerimine tähendab tahtlikult teisele osapoolele spetsiaalselt ette valmistatud tõele mittevastava informatsiooni edastamist.

See mõiste leiab kasutust salajase teabehanke ja sellele mitteõigustatud isikute ligipääsu tõkestamisega tegelevate asutuste ja organisatsioonide tegevuse kirjeldamisel.

Termin "дезинформация" pärineb KGB propagandaosakonnast ning selle teemaga hakati Venemaal tegelema juba 1920. aastatel.[1] See muutus peagi KGB jaoks üheks olulisemaks tegevuseks ning sellele kulutati märkimisväärne osa organisatsiooni eelarvest ja inimtöötundidest.[2]

Ühe kuulsaima ja edukaima näitena on teada Operatsioon Infektion, mille käigus levitas KGB teavet, just nagu oleks HIV ja selle põhjustatav AIDS loodud Ameerika Ühendriikides biorelvana.[2]

Ingliskeelsetesse sõnastikesse jõudis mõiste alles 1980. aastate lõpus ja selle laiem teadvustamine lääneriikides leidis aset alles 21. sajandi alguses.

Venemaa on jätkuvalt aktiivne desinformatsiooni levitaja. Näiteks 2019.–2020. aasta koroonapandeemia ajal levitati teavet, justkui oleks see viirus inimeste loodud,[3] kuigi selle teke on igati looduslik.[4]

Üks suuremaid teadaolevaid vene desinformatsioonikeskusi on Peterburis tegutsev Internet Research Agency, mis on tähelepanu kogunud seoses katsetega mõjutada 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi.

Euroopa Liidus tegeleb Venemaalt lähtuvate ja Euroopa Liidu vastu suunatud desinformatsioonikampaaniate tuvastamisega Idasuunalise strateegilise kommunikatsiooni rakkerühm. Eesti-vastase propaganda paljastamisega tegeleb vabatahtlike hallatav Propastop.

Juhtumid

  • Eesti Päevalehes ilmus 2025. aasta jaanuaris lugu "Simo Kaasik: Russenfrei? Eestikeelne haridus on võõrandamine, mis ei paku vastutasuks midagi"[5] autorilt Simo Kaasikult, kes väitis end olevat Oregonis elava kirjaniku ja kriitiku, keda aga tegelikult pole olemas.[6] Sarnane lugu oli varem ilmunud Siimo Kaasiku autorsusega inglise keeles platvormil Medium pealkirjaga "Russenfrei: Estonia's Democracy Charade", mis seadis kahtluse alla Eesti demokraatliku korra.[7] Tekst seostati Venemaa desinformatsioonitegevusega, mis püüab natsi-Saksamaalt pärineva judenfrei mõistel põhinevat russofoobias süüdistavat narratiivi levitada.[8] Väljaanne võttis päev hiljem loo maha ja avaldas vabanduse.[5]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Martin J. Manning; Herbert Romerstein (2004), "Disinformation", Historical Dictionary of American Propaganda, Greenwood, lk 82–83, ISBN 978-0-313-29605-5
  2. ↑ 2,0 2,1 Operation InfeKtion: How Russia Perfected the Art of War | NYT Opinion
  3. ↑ "Ajaleht: Venemaa korraldab koroonaviiruse väärteabekampaaniat" ERR, 18. märts 2020
  4. ↑ Andersen, K. G., Rambaut, A., Lipkin, W. I. et al. (2020). The proximal origin of SARS-CoV-2. Nature Medicine
  5. ↑ 5,0 5,1 "Eestikeelne haridus on võõrandamine, mis ei paku vastutasuks midagi". Eesti Päevaleht. Vaadatud 28. jaanuaril 2025.
  6. ↑ "MEEDIAKRIITIKA | Marju Himma: vesi Venemaa hübriidsõja veskile. „Russenfrei" arvamuslugu kasutas ära meedialoogikat". Eesti Päevaleht. Vaadatud 28. jaanuaril 2025.
  7. ↑ Kaasik, Siimo (23. jaanuar 2025). "Russenfrei: Estonia's Democracy Charade". Medium (inglise). Vaadatud 28. jaanuaril 2025.
  8. ↑ "Russenfrei: värske sõna Kremli propagandaleksikonis – Propastop". www.propastop.org. Vaadatud 28. jaanuaril 2025.

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Desinformatsioon
No tags for this post.