Aadu Hurt (sündinud 4. september 1968 Tallinnas) on eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist[1] (nädalalehe "Sirp" laureaat aastal 1995)[2].

Looming

Tema ainus trükis ilmunud raamat, mis sisaldab originaalloomingut, on luulekogu "Kivi leiva asemel" aastast 1997. Käsikirja on jäänud luulekogu "Terra terrifica", valminud aastail 1987-1988. Tõlkeist on ilmunud Leopold von Sacher-Masochi "Venus karusnahas" (1995), Gustav Meyrinki "Volbriöö" (1996) ja Iwan Golli "Eurokokid" (1999), need kõik on proosateosed. Luulest on ta tõlkinud Hans Arpi, Bertolt Brechti, Paul Celani, Yvan Golli, Richard Huelsenbecki ja Ernst Jandli töid. Oma loomingus ja ka luuletõlkeis on ta pooldanud keeleuuenduse põhimõtteid. 2004. aasta paiku loobus ta kirjanduslikust tegevusest, kuna ei näinud selles enam mingit perspektiivi. Tema viimseks avaldatud luuletuseks jäi "Prygikastiingel" aastal 2004, pärast seda on ta avaldanud vaid ühe tõlkeluuletuse. Kuigi hiljem on ta otsustanud, et jätkab loominguga tegelemist, pole see enam avalikkuse ette jõudnud.

"Kivi leiva asemel" - kontseptsioon ja retseptsioon

See raamat on jaotatud kolmeks osaks, esimene neist tegeleb vana luulekeele lagundamise ja kolmas uue luulekeele loomisega. Nende vahele jääb reagendina valik Celani tõlkeid. Raamatu keskele jäävad Celani luuletused "Solve" ja "Coagula". Üks alkeemikute mõttetera oli "Solve et coagula" ehk aine tuleb lagundada, et sellest saaks tekkida midagi uut. Niisiis oli see leiva asemel pakutud kivi tarkade kivi.

Kuigi kriitikute poolt soojalt vastu võetud, polnud raamatul erilist lugejamenu ning see on jäänud tänini täiesti tundmatuks.

Esinemisi

Arvustusi

Poliitiline tegevus

2023. aasta lõpus otsustas Aadu Hurt hakata streikima protestiks kirjanduse alarahastamise vastu.[3]

Viited

No tags for this post.