Tüvesevõru (saksa keeles Wirtel, prantsuse keeles bague) on raidkivist või eritellistest võrutaoline profiilne ehismotiiv sambal või portaali- vms kaare mõikal. Tugevalt eenduvana toel või kaarel paiknedes liigendab seda rütmiliselt. Esineb peamiselt hilisromaani ja varagooti ehituskunstis, seda leiab ka sama perioodi Kiievi-Russi arhitektuuris.^[1]

Eesti keskaegses arhitektuuris esineb tüvesevõrusid sageli Saare-Lääne piiskopkonna kirikute portaalidel ja interjööris (Valjala, Kihelkonna, Kaarma jt Saaremaa kirikud, Lääne-Nigula kirik, Ridala kirik), ent ka Kesk-Eesti sama perioodi kirikuhoonetel (Türi kirik).

• 
  Valjala kiriku ümarkaarne romaani portaal viie tüvesevõruga
• 
  Kihelkonna kiriku kooriruumi raiddetailid, sh tüvesevõruga poolsammas
• 
  Tüvesevõruga sambad Karja kiriku kooriruumi nurkades
• 
  Türi kiriku lõunaportaal raiddetailidega
• 
  Türi kiriku lõunaportaali raidkivist detailid. All kolmeastmeline tüvesevõru

• Ridala kirik kultuurimälestiste riiklikus registris.