Ramm
 |
See artikkel on aadlisuguvõsast; ramm on ka rammvasara sünonüüm. |
Ramm on Riiast pärit Eestimaa aadlisuguvõsa.
Ajalugu
Esimene teadaolev suguvõsa esindaja oli Riia kodanik Matheus Ram, kes elas 15. sajandi lõpul[1]. Tema pojapoeg Thomas Ramm oli Riia müntmeister ja kohaliku Suurgildi oldermann. Tema pojapoeg kelle nimeks oli samuti Thomas Ramm, sai 1621. aastal Riia bürgermeistriks, 1622 kinkis Gustav II Adolf talle Padise mõisa ja 1624. sai Thomas Ramm aadlitiitli.
Suguvõsa liikmeid
- Thomas von Ramm (surnud 1631), Riia bürgermeister, Tartu õuekohtu asepresident, Padise, Vihterpalu mõisnik[1]
- Claus von Ramm (1610–1684), Rootsi sõjaväelane (kaptenleitnant), Harjumaa meeskohtunik, Padise, Vihterpalu ja Vasalemma mõisnik[1]
- Berend Otto von Ramm (1641–1708), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Vihterpalu mõisnik[1]
- Reinhold von Ramm (1665–1755), Padise ja Vihterpalu mõisnik[1]
- Berend Otto von Ramm (1684–1707)[1]
- Thomas von Ramm (1708–1787)[1], meeskohtunik, Padise, Vihterpalu ja Vasalemma mõisnik[2]
- Gustav Berend von Ramm (1739–1790), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major)[2]
- Thomas Johann von Ramm (1740–1775), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Vihterpalu mõisnik[2]
- Karl Adolf von Ramm (1742–1790), Padise ja Vasalemma mõisnik[3]
- Christoph von Ramm (1765–1833), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Leetse mõisnik[3]
- Karl ''Thomas'' Ernst von Ramm (1783–1837), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Vasalemma mõisnik[3]
- Franz Andreas Ramm, Riia raehärra[4]
- Clas Gustav von Ramm (1784–1840), Eestimaa maanõunik, Padise-Kloostri mõisa ja Hatu mõisnik[5]
- Julius Alexis Thomas von Ramm (1809–1892), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväepolkovnik), Vihterpalu mõisnik[5]
- Jakob Johann von Ramm (1811–1870), Harjumaa kreisisaadik, Leetse ja Pallaste mõisnik[3]
- Eduard Otto Carl von Ramm (1814–1884), meeskohtunik, Padise mõisnik
- Ferdinand Gotthard von Ramm (1815–1871), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväestaabikapten), tolliametnik Tallinnas[6]
- Karl Theodor Reinhold von Ramm (1817–1855), tollidirektor Haapsalus, mõisnik Kuramaal[6]
- Peter Carl von Ramm (1820–1876), Vasalemma mõisnik[5]
- Nikolai Christoph Thomas von Ramm (1823–1854), Ohtla mõisnik[5]
- Thomas Konstantin Alexander von Ramm (1825–1894), meeskohtunik, Padise, Suure-Lähtru, Hatu mõisnik[6]
- Gustav Adolf von Ramm (1835–1911), Venemaa keisririigi sõjaväelane (lipnik), Hatu mõisnik[6]
- Ernst Berend Theodor von Ramm (1837–1904), Venemaa keisririigi sõjaväelane (lipnik), Valkla mõisnik
- Alexander von Ramm (1851–1904), Kurski kubermangu mõisnik, rahukohtunik ja maapealik
- Reinhold Clas Gustav von Ramm (1864–1920), Eestimaa maanõunik, Padise ja Kurkse mõisnik
- Thomas Clas Johann von Ramm (1865–1895), Padise mõisnik[6]
- Clas Alexander Reinhold Ernst von Ramm (1868–1938), Salutaguse, Hatu mõisnik[7]
- Jakob von Ramm (1872–1945), reservohvitser, Valkla mõisnik
- Friedolf von Ramm (1881–1941), Salutaguse, Hatu mõisnik
- Thomas Adolf von Ramm (1896–1945), kaupmees Pärnus[8]
- Berend Otto Ernst von Ramm (1901–1945), kaupmees Tallinnas[8]
Rammi suguvõsa mõisavaldused
- Eestimaa:
- Adila (Addila) (1907−1911), Hatu (Hattoküll) (1792−1801 ja 1809−1810 pandi-, 1811−1919 pärusvaldus), Kloostri (Padis-Kloster) (1624−1919, seejärel jäänukmõis), Kurkse (Kurks) (1902−1919, poolmõis), Kärbla (Kerwel) (1865−1879), Leetse (Leetz) (1800−1811 pandi-, 1811−1867 pärusvaldus), Niinja (Niens) (1856−1875), Ohtla (Ochtel) (1848−1865), Pallaste (Pallas) (1821−1867), Räägu (Hohenheim) (1865−1879), Salutaguse (Sallentack) (1899−1917), Suure-Lähtru (Groẞ-Lechtigall) (1856−1875), Uuemõisa (Neuhof) (1909−1911), Valkla (Wallküll) (1877−1919), Vasalemma (Wassalem) (1825−1874), Vihterpalu (Wichterpal) (1624−1892, naisliinis kuni 1919), Üksnurme (Uxnurm) (1846−1853)
- Kurski kubermang:
- Gorki (XIX sajandil), Kotova (XIX ja XX sajand)
- Liivimaa läti distrikt:
Viited
- 1 2 3 4 5 6 7 Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften - Teil Estland Band II, seite 164. Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1930.
- 1 2 3 Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften - Teil Estland Band II, seite 165. Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1930.
- 1 2 3 4 Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften - Teil Estland Band II, seite 166. Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1930.
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, Die Einführung des nach der Ordung der Statthaltersschafts-Verfassung gewählten Magistrats in Riga, am 8. Januar 1787, seite 271
- 1 2 3 4 Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften - Teil Estland Band II, seite 167. Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1930.
- 1 2 3 4 5 Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften - Teil Estland Band II, seite 168. Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1930.
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften - Teil Estland Band II, seite 170. Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1930.
- 1 2 Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften - Teil Estland Band II, seite 171. Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1930.
Välislingid
- Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
- Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften - Teil Estland Band II, seite 162-171. Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1930.