Gérard Desargues [žer'aar dez'arg] (21. veebruar 1591 Lyon – 9. oktoober 1661 Lyon) oli prantsuse matemaatik ja insener, keda peetakse üheks projektiivse ja kujutava geomeetria rajajaks. Tema tööd mõjutasid oluliselt geomeetria hilisemat arengut, kuigi eluajal ei leidnud need laialdast tunnustust.

1639. aastal ilmunud teoses "Brouillon project d’une atteinte aux événements des rencontres du cône avec un plan" esitas Desargues süstemaatilise käsitluse koonuselõigete projektiivsetest omadustest. Ta käsitles ringi, ellipsit, parabooli ja hüperbooli ühtse teooria osadena. Selles töös sõnastas ta ka Desarguesi teoreemi, mis kirjeldab kahe kolmnurga perspektiivset vastavust.

1643. aastal avaldatud teoses "La pratique du trait à preuves" rakendas ta oma geomeetrilisi põhimõtteid arhitektuuris ja kiviraidumises ning käsitles perspektiivõpetuse praktilisi küsimusi.

Desargues võttis kasutusele lõpmata kauge punkti mõiste ning arendas edasi involutsiooni käsitlust projektiivses geomeetrias. Ta uuris ka tsükloidi ja selle rakendusi, sealhulgas hammasrataste profiile.

Tema järgi on nimetatud Desarguesi teoreem, mis on üks projektiivse geomeetria keskseid tulemusi ning mõjutas muu hulgas ka Blaise Pascal’i töid.