Chiapase osariik
| Chiapase osariik | |
|---|---|
|
| |
| hispaania Estado Libre y Soberano de Chiapas | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 73 211 km² | |
Elanikke: 5 217 908 (2015)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 71,3 in/km² | |
| Pealinn: Tuxtla Gutiérrez | |
.svg) |
Chiapase osariik, ametlikult Chiapase vaba ja suveräänne osariik (Estado Libre y Soberano de Chiapas), on osariik Mehhiko kaguosas Vaikse ookeani kaldal. Chiapas on Mehhiko lõunapoolseim osariik, mis piirneb põhjas Tabasco, loodes Veracruzi, läänes Oaxaca osariigiga ja idas Guatemala Peténi, Quiché, Huehuetenango ja San Marcose departemangudega. Lõunas piirneb osariik Vaikse ookeaniga, mille ääres on Chiapasel ulatuslik rannajoon. Osariigi pealinn ja ühtlasi suurim linn on Tuxtla Gutiérrez. Teised olulisemad linnad ja asulad on Ocosingo, Tapachula, San Cristóbal de las Casas, Comitán ja Arriaga.
Kliima on Chiapases valdavalt niiske ja troopiline. Osariigi põhjaosas, Tabasco piiri ääres (Teapa lähedal), võib aastane sademete hulk ületada 3000 mm. Algselt kattis seda piirkonda lopsakas igihaljas madaliku vihmamets, kuid suurem osa looduslikust taimestikust on põllumajanduse ja karjakasvatuse eesmärgil raadatud. Sademete hulk väheneb Vaikse ookeani suunas liikudes, kuid on siiski piisav, et võimaldada näiteks banaanide ja teiste troopiliste kultuuride kasvatamist Tapachula ümbruses.
Chiapase keskosas kulgeb rida paralleelseid mäeahelikke (sierrasid), kus kliima on mõõdukas ja udune, võimaldades pilvemetsade arengut, näiteks El Triunfo biosfäärikaitsealal. Seal leidub haruldasi linnuliike, näiteks särav ketsal. Chiapases asuvad mitmed iidsed maiade linnad ja varemed, sealhulgas Palenque, Yaxchilán, Bonampak, Lacanha, Chinkultic, El Lagartero ja Toniná. Osariigis elab üks riigi suurimaid põlisrahva kogukondi, millest kaksteist etnilist rühma on föderaalselt tunnustatud.
Ajalugu
Chiapase osariik on loodud 1824. aastal. 1868. aastal toimus indiaanlaste relvastatud mäss keskvõimu vastu. 1994. aastal tõusid Chiapase zapatistid keskvõimu vastu üles. Osa Chiapase territooriumist on siiani sissiliikumise EZLN kontrolli all.
Rahvastik
Umbes 1/3 elanikest moodustavad erinevad maia rahvad.
Haldusjaotus
Alates 2017. aasta septembrist jaguneb osariik 124 vallaks.
Viited
Välislingid