Baja California osariik
| Baja California osariik | |
|---|---|
|
| |
| hispaania Estado Libre y Soberano de Baja California | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 69 921 km² | |
Elanikke: 3 315 766 (2015)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 47,4 in/km² | |
| Pealinn: Mexicali | |
 |
Baja California osariik, ametliku nimega Baja California vaba ja suveräänne osariik (Estado Libre y Soberano de Baja California), on osariik Mehhiko põhjaosas California poolsaare põhjaosas. See on Mehhiko loodepoolseim osariik. Osariigi pindala on 70 113 km², mis moodustab umbes 3,57% Mehhiko maismaast. See hõlmab Baja California poolsaare põhjapoolset osa 28. paralleelist põhja poole ning Guadalupe saart. Piirneb läänes Vaikse ookeaniga, lõunas Baja California Suri osariigiga, idas California lahega, kirdes Sonora osariigiga ja põhjas Ameerika Ühendriikide California osariigiga.
2020. aasta seisuga elas Baja Californias hinnanguliselt 3 769 020 inimest – tunduvalt rohkem kui hõredalt asustatud Baja California Suris lõuna pool. Rahvaarvult võrreldakse piirkonda sageli ka Ameerika Ühendriikide San Diego ja Imperiali maakondadega, mis asuvad otse põhjas. Üle 75% elanikest elab kolmes linnas: Mexicalis (osariigi pealinn), Tijuanas (suurim linn) ja Ensenadas. Teised tähtsamad linnad on San Felipe, Playas de Rosarito ja Tecate.
Baja California on pindalalt Mehhiko kaheteistkümnes osariik. Selle maastik on mitmekesine – seal leidub randu, metsi ja kõrbealasid. Osariigi „selgrooks” on Sierra de Baja California mäeahelik, kus asub poolsaare kõrgeim tipp Picacho del Diablo. See mäestik mõjutab oluliselt osariigi ilmastikku: loodes on see vahemereliku ja poolkuiva kliimaga, keskosas kõrguse tõttu niiskem, seal paikneb ka Valle de Guadalupe – Mehhiko peamine veinipiirkond. Ahelikust ida pool domineerib Sonora kõrb, lõuna suunas muutub ilm veelgi kuivemaks ja seal asub Vizcaíno kõrb. Osariigi koosseisu kuulub ka mitmeid saari mõlemal rannikul. Guadalupe saar, mis on ühtlasi Mehhiko läänepoolseim punkt, asub Vaikses ookeanis. Samal rannikul asuvad ka Coronado, Todos Santose ja Cedrose saared. California lahes on suurim saar Ángel de la Guarda, mida eraldab poolsaarest sügav ja kitsas Ballenase kanal.
Ajalugu
Aastal 1804 jagati Hispaania koloonia California Alta ja Baja Californiaks. Aastal 1850 annekteerisid Ameerika Ühendriigid Alta California (tänapäeva California, Nevada ja Utah' osariik). Baja California jagati 1930. aastal põhja- ja lõunaosaks, põhjaosa sai osariigi õigused 1952. aastal.
Haldusjaotus
Baja California osariik on jagatud viieks kohalikuks omavalitsusüksuseks: Ensenada vald, Mexicali vald, Tecate vald, Tijuana vald ja Playas de Rosarito vald.
Viited
Välislingid