Ultrajooks, mida nimetatakse ka ultramaratoniks, on mis tahes jalgsi läbitav võistlus, mis on pikem kui traditsiooniline maratoni pikkus 42,195 kilomeetrit (26,219 miili).
Ultrajookse on kahte tüüpi: need, kus läbitakse kindlaksmääratud vahemaa, ja need, mis toimuvad aja jooksul (võitja läbib kõige pikema vahemaa). Kõige levinumad vahemaad on 50 kilomeetrit, 100 kilomeetrit, 50 miili ja 100 miili, kuigi paljudel võistlustel on muud vahemaad. Rahvusvaheline Kergejõustikühenduste Liit (IAAF), tunnustab pikima ametliku maailmarekordina 100 km distantsi tulemusi.[1]
Muud distantsid / kestused hõlmavad kahekordseid maratone, 24-tunniseid võistlusi ja 1000 miili mitmepäevaseid võistlusi või isegi pikemaid. Nende sündmuste ja radade formaat varieerub alates üksikutest ringidest (mõned 400 meetrit staadionil),[2] punktist-punkti maanteedel või maastikul. Paljudel ultramaratonitel, eriti maastikul, on tõsised takistused, näiteks halb ilm, kõrguse muutus või karm maastik. Ajastatud sündmused on vahemikus 6, 12 ja 24 tundi kuni 3, 6 ja 10 päeva (tuntud kui mitmepäevased või etapiviisilised võistlused). Ajastatud sündmused toimuvad tavaliselt siledal rajal või lühikesel asfalteeritud ringil, mis tagab tulemuste võrreldavuse.
Sooline sooritus
Ülipikkadel jooksudel ilmneb sooline vahe – enam kui 195 miili pikkadel jooksudel osutuvad naissoost jooksjad kiiremateks kui mehed. Lühematel distantsidel jäävad soorituselt meessoost jooksjatele pigem alla.[3][4]
Vaata ka
Viited
- ↑ "– 100 Kilometres Records". Iaaf.org. Vaadatud 5.10.2013.
- ↑ Kui ring on alla 1 km, siis muudetakse jooksusuunda iga 2–4 (vahel 6) tunni tagant
- ↑ "Are women better endurance athletes than men?". Runner's World (Briti inglise). 9. aprill 2024. Vaadatud 2. aprillil 2025.
- ↑ "The State of Ultra Running 2020". RunRepeat - Athletic shoe reviews (inglise). Vaadatud 2. aprillil 2025.