Tuttvart (Aythya fuligula) on keskmise suurusega sukelpart.

Hundsulestikus isaslinnul on pea ja kael mustad ja metalliläikelised. Peas on madal tutt, mille järgi lind ongi nimetuse saanud. Tutt liibub isasel aga tihti nii tihedalt vastu kukalt, et seda pole võimalik eristada. Isaslinnud sulgivad juulis.

Emased on partidele tüüpiliselt tumepruunid.

Tuttvart on levinud Euraasia põhja- ja parasvöötmelises osas. Põhja-Ameerikas võib teda kohata suhteliselt harva.

Eestis on tuttvardi levilaks Lääne-Eesti saared, Põhja-Eesti rannik ja Emajõe jõgikond. Tuttvart on Eesti arvukamaid sukelparte. Lisaks paiksetele lindudele, kes viibivad siin aprillist novembrini, on palju ka läbirändajaid. Vaid üksikud tuttvardid veedavad Eestis talve. Tuttvardi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 4000–6000 paarile, talvist arvukust 200–2000 isendile.^[1]

Madalas vees otsivad tuttvardid põhjamudast selgrootuid. Nad söövad ka veekogu põhjas kasvavaid taimi, eriti nende hapramaid osi.

Tuttvart teeb pesa maapinnale kõrreliste puhmastest. Selle vooderdab ta kuivanud kulu ja udusulgedega. Pessa muneb emane tavaliselt 7–11 muna. Mõnikord muneb mitu tuttvarti samasse pessa. Munad on valkjas-oliivipruunid ning rohekas-sinakamad kui rohukoskla omad.

Tuttvardid pesitsevad harilikult tihedate kogumikena, sest nii on iga üksiku isendi võimalus röövlooma või -linnu ohvriks langeda väiksem. Pesa tegemisel otsitakse naerukajakate kaitset, et pääseda suuremate kajakate rüüstetegevuse eest. Isased seltsivad sulgimise ajal juulis punapea-vartidega.

Pojad hakkavad kooruma juuni lõpus, lahkudes enamasti merele. Tuttvardipojad muutuvad lennuvõimeliseks alles augustis.

Tuttvart ei kuulu looduskaitse alla. Talle peetakse augustist novembrini jahti.

• Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 61.

• Tuttvart andmebaasis eElurikkus

• Liigikirjeldus
• Tuttvart YouTube'is
• Tuttvardi häälitsustega helifail