Riia mägi (ka Riiamägi, varem ka Sõnnikumägi (saksa k. Mistberch, Mistberg, Jaama- ehk Statsioonimägi (Stationsberg)^[1]) on Tartus Emajõe orundi nõlv Riia tänava kohal.

Riia mäeks kutsutakse Riia tänava piirkonda alates Kalevi tänava ja Ülikooli tänava ristmikust kuni Riia tänava ja Võru tänava ristumiseni Väike-Tähe tänavaga.

Kesk- ja varauusaegse Tartu linnamüüri lõunakülje Riia väravast algas Riia tee, väravast suundus tee üles mäkke, kus kaheks hargnes. Vasakut haru kutsuti Kirumpää teeks^[2], paremat Riia teeks (tänapäeval Võru tänav ja Riia tänav)^[1].

Riia mäel asus Peterburi–Tartu–Riia postimaantee Tartu postijaam (Tähtvere mõisalt saadud krundil Riia ja Pihkva tee ristumiskohal). Riia maantee ristmik Võru-suunalise maanteega, mida Venemaa keisririigi ajal nimetati Pihkva maanteeks, see oli juba Rootsi ajal postiteede sõlmpunkt. 18. sajandi I poolel ehitatud postijaamade peahoonete ruumide paigutus oli standardne: väikese ühekorruselise puithoone keskel asus kaks eeskoda ja köök, mis jagasid hoone kaheks osaks ning kummaski tiivas asus köetav tuba ja kaks külma kambrit. Tartu postijaamale ehitati uus puidust elumaja 1786. aastal ning 1820. aastateks oli see täielikult amortiseerunud^[3].

1843. aastal otsustati ehitada selle asemele esinduslik Tartu postijaama kivihoone, hoone projekteeris arhitekt Tartu ehitusmeister Georg Friedrich Geist. Ehitatud Tartu postijaam oli esinduslik viiekaarelise ulualusega kivihoone. Samasugused olid ka Liivimaa kubermangu Torma, Uderna ja Ninasia jaamahoone. Postijaama taga asusid piki Riia tänavat asetsevad hobusetallid, mis olid seal 1960. aastate alguseni, kuni jäid ette kinole Ekraan. Postjaama hoone lammutati 3. septembril 1939.

• Riiamäe
• Jakobi mägi