Rein Veski (sündinud 14. oktoobril 1933 Nehatu vald, Harju maakond) on eesti tehnikateadlane ja geokeemik.
Elulugu
Ta lõpetas aastal 1952 Tallinna 2. Keskkooli, 1957 Tallinna Polütehnilise Instituudi kütuste keemia erialal, 1969 KI-s kaugõppeaspirantuuri, sai 1969 tehnikakandidaadi kraadi väitekirjaga “Разработка технологии химической переработки керогена кукерсита на насыщенные дикарбоновые кислоты и стимуляторов роста растений”, täiendas end 1973, 1976, 1978 ja 1989 Bulgaarias.[1]
Veski oli aastatel 1957–1959 ehitusmaterjalide tehase “Männiku” vahetusmeister, 1959–1962 KI nooremteadur, 1962–1970 peainsener, 1970–1994 vanemteadur, 1993–1998 Turbateabe OÜ asutaja ja juhatuse liige, 1994. aastast esimees, 2002–2005 ka TTÜ põlevkivi instituudi vanemteadur.[1]
Veski uurimisvaldkonnad on põlevkivi jt tahkekütuste keemia ja keemilise tehnoloogia, orgaanilise geokeemia, põlevloodusvarade genees, klassifikatsioon, porsumine ja metamorfism, biosfääriõpetus. Ta oli üks taimekasvustimulaatorite, ilmastikukindla ruberoidi loojaid, aastatel 1959–1961 osales põlevkivi orgaanilise aine keemilise töötlemise tehnoloogiliste aluste väljatöötamisel ja 1961–1964 katsetsehhi rajamisel ning käikulaskmisel Eestis. Ta oli Eesti ja Bulgaaria Krasava leiukoha põlevkivi ning Siberi Budagovo leiukoha sapropeliidi orgaanilisest ainest dikarboksüülhapete ja taimekasvustimulaatorite tootmise tehnoloogiliste aluste väljatöötamisel katsetööde teaduslik juhendaja, osales aastatel 1964–1990 hapete ja kasvustimulaatori riiklike katsetööde organiseerimisel ja tulemuste üldistamisel, 2001–2005 taastuvkütuste ja põlevkivi koosvedeldamise katsetel, 1990 Üleliidulise Geoloogilise Luure Teadusliku Uurimise Instituudi (VNIGRI) kutsel humiinainete spetsialistina Bolšezemelnaja tundra (Neenetsi rahvusringkond) nafta- ja gaasileiukohtade leviku seaduspärasuste uurimisel.[1]
Veski on olnud ajakirjade Eesti Turvas (1993–2001), Keskkonnatehnika (2003) ning Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed peatoimetaja (2002–), NSVL-i Põllumajanduse Akadeemia bioaktiivsete huumuspreparaatide tootmise ja põllumajanduses evitamise teaduslik-metoodilise nõukogu liige (1990–1991), Üleliidulise D. I. Mendelejevi nimelise Keemia Seltsi liige (1959–1991), Eesti Keemiaseltsi (1991–1997) ja Eesti Biokütusteühingu asutajaliige (1998, juhatuse liige 2003–2005), Eesti Turbaliidu (1993–), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taastuvenergia nõukogu (2002), Akadeemilise Keemia Seltsi (2005) liige. Ta on avaldanud üle 500 teadustrükise, sh 2 monograafiat, üle 200 aimeartikli, tema nimel oli 3 patenti.[1]
Tunnustus
- 1986 Üleliidulise D. I. Mendelejevi nimelise Keemia Seltsi diplom
- 2002 VI rahvusvahelise messi ENEREX konkursi diplom ja rändkarikas
Isiklikku
Tema abikaasa on majandusteadlane Ellen Veski, poeg on geoloog Siim Veski, õde on koorijuht ja muusikapedagoog Ene-Reet Ehala.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide: Sar-Y. Lisa TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 1197-1199, märksõna "Veski, Rein"