See artikkel on Kambja kihelkonna mõisast; Jõelähtme kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Prangli mõis (Jõelähtme).

Vana-Prangli mõis, ka Prangli mõis (saksa keeles Alt-Wrangelshof, varem Wrangelshof), oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas.[1]

Ajalugu

Mõisast on teateid juba 1550. aastatest.[2] Poola valitsusajal anti mõis Tartu jesuiitide kolleegiumile ja pärast Rootsi-Poola sõjas Tartu taasvallutamist, tagastati Jan Karol Chodkiewiczi poolt 1605. aastal[3] jesuiitide kolleegiumile.

Mõis kuulus 16. ja 17. sajandil Wrangell'ite perekonnale, kelle järgi teda kutsuti saksa keeles Wrangellshof iks, hiljem läks see mõis kroonu valdusse. Enne 1725. aastat, kui mõisast eraldatud alast moodustati Vastse-Prangli mõis[4], nimetati mõisat Prangli mõisaks.

1725. aastal kinkis Venemaa keisrinna Katariina I osa mõisat uuesti eraomandiks. Seda kingitud osa nimetati Alt-Wrangelshof, Vene riigile jäi nähtavasti Neu-Wrangelshof. Nimed püsisid kuni mõisate jaotamiseni. Parast mõisa poolitamist lisati Vene kroonule jäänud osa eristamiseks Kuninga-, seega Kunninga-Prangli, kuna eraomandiks läinud osa sai nimeks Perris-Prangli (1782). Peagi mindi üle tavalistele täienditele: Vastne- ehk Kuninga-Prangli (1826), Wanna, Wastne Pranglimois (1840)[5]. 1792. aastal kuulus mõis parun Diedrich Bruiningkile, 1818. aastal ostis Vana-Prangli mõisa parun Bernhard Gustav Schoultz, kellelt 1824. aastal päris mõisa tema vend, parun Gustav Schoultz, kes aga 1835. aastal müüs Vana-Prangli mõisa koos Uhti ja Reolaga krahv Georg von Cancrinile. 1852. aasta pärimis- ja jagamisleping Georg von Cancrini laste vahel sai mõisa omanikuks rahv Valerian Michael von Cancrin, kes müüs 1857. aastal Vana-Prangli koos Aksi ja Maaritsaga Carl von Gavelile. 1859. aastal müüs Karl von Gavel mõisa koos Aksi ja Maaritsaga Robert von Anrepile. 1878. aastal müüsid Robert von Anrepi pärijad mõisa Richard Löwis of Menarile (1833–1882).

1897. aasta pärijate jagamisaktiga sai mõisaomanikuks Gustav Edgar von Löwis of Menar (sünd. 1874). Vana-Prangli mõisnik oli ka 1898. aastal koos Unipiha mõisa omaniku Edgar von Rückeriga Tartumaa Telefoniühingu asutaja. Tartumaa Telefoniühing oli Tartumaa mõisate telefonikeskjaamade vahelise telefoniühenduse korraldamisega tegelenud ühing[6].

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Viited

  1. ↑ http://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 22.02.2016)
  2. ↑ Vana-Prangli mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 22.02.2016)
  3. ↑ Enn Tarvel, Estonica't Poola arhiivides ja raamatukogudes. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 21, 1972, nr. 2, lk 154
  4. ↑ Vastse-Prangli mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 22.02.2016)
  5. ↑ Koidu Uustalu, Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis, Keel ja Kirjandus. 1968 nr 12, lk 743
  6. ↑ Tartumaa Telefoniühing, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.607

Kirjandus

  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 29-31 [1].
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 170 [2].

Välislingid

Kambja kirik

Kirik: Kambja
Mõisad: Haaslava mõis | Hilja mõis | Kaarli mõis | Kammeri mõis | Kodijärve mõis | Krüüdneri mõis | Lange mõis | Maaritsa mõis | Maidla mõis | Mutiku karjamõis  | Raanitsa mõis | Reola mõis | Suure-Kambja mõis | Tapu mõis | Uhti mõis | Vana-Kuuste mõis | Vana-Prangli mõis | Vastse-Kambja mõis | Vastse-Prangli mõis | Veski mõis

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Prangli_m%C3%B5is
No tags for this post.