Maja Lunde (sündinud 30. juulil 1975 Oslos) on norra kirjanik.

Maja Lunde on oma põlvkonna kõige edukam norra kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud 40 keelde. 2025. aasta alguse seisuga on temalt ilmunud 21 raamatut, mida on ostetud kogu maailmas üle 4 miljoni eksemplari. Ta on pälvinud rahvusvahelise tuntuse eeskätt ulmežanri kuuluvate keskkonnateemaliste hoiatusromaanidega ("Mesilaste ajalugu" jt), aga on ka tunnustatud lastekirjanik ja stsenarist.[1]

Haridus ja töökäik

Lunde on lõpetanud Oslo Ülikooli, kus õppis algul kirjandust ja psühholoogiat ning hiljem meediat ja kommunikatsiooni, spetsialiseerudes filmiloole.

Pärast õpinguid töötas ta mitme kultuurifestivali korraldusmeeskonnas ja Norra Filmimuuseumis ning kirjutas Norra televisioonile peamiselt laste telesaadete ja -lavastuste stsenaariume. Alates 2009. aastast on ta vabakutseline stsenarist.[2]

Kirjanduslooming

Raamatudebüüdi tegi Maja Lunde 2012. aastal lasteraamatuga "Over grensen". Teose sündmused leiavad aset 1942. aastal, mil peategelased, juudi soost lapsed Sarah ja Daniel, püüavad põgeneda Norrast Natsi-Saksamaa ja holokausti eest. Nad pääsevad Rootsi.

Tema 2014. aastal ilmunud noorteromaan "Battle" jutustab noore baleriini ja breiktantsija esimese armastuse loo, mis tutvustab ühtlasi tõetruult ja detailirohkelt balletimaailma telgitaguseid.

2015. aastal ilmus tema täiskasvanutele mõeldud romaan "Bienes historie" (eesti keeles "Mesilaste ajalugu", Rahva Raamat 2019, tõlkija Kalle Kroon). See sai kõigepealt norrakeelsena praktiliselt üleöö menukiks Norras ning pärast saksa keeles ilmumist raputas raamatuturgu ka Saksamaal: näiteks 2017. aastal oli see Saksamaal kõikide raamatukategooriate kohta suurima läbimüügiga teos, lisaks püsis see Der Spiegeli peetava bestsellerite edetabeli tipus lausa kolm aastat järjest. Romaani on 2024. aasta seisuga tõlgitud 40 keelde.[3]

Keskkonnateemaline tetraloogia

Rahvusvaheliselt väga menukaks kujunenud romaan "Mesilaste ajalugu", mille autor on määratlenud "hoiatusromaaniks elust ilma mesilasteta", pidi kirjaniku esialgsete plaanide järgi olema tema keskkonnateemalise tetraloogia, meedias kliimakvartetiks ristitud romaanisarja avateos. Tetraloogia osad pidid omaette romaanidena keskenduma putukatele, veele, loomadele ja taimedele. Nii ilmusidki tal järgmiste teostena romaanid "Blå" (2017; ingliskeelse pealkirjaga "The End of the Ocean" või "Blue", 2019) ja "Przewalski’s Hest" (2019; ingliskeelse pealkirjaga "The Last Wild Horses"). Needki on pälvinud tohutut rahvusvahelist tähelepanu. Näiteks romaani "Przewalski’s Hest", mille süžees tehakse muu hulgas ulmelisi ajarännakuid 1881. aasta Venemaale, 1992. aasta Mongooliasse ja 2062. aasta Norrasse, oli juba 2022. aasta seisuga tõlgitud 40 keelde.[4][5]

2020. aastal pidanuks ilmuma tetraloogia neljas raamat, kuid ootamatult saabunud koroonapandeemia sundis kirjanikku käsilolevat tööd katkestama. Ta kirjutas hoopis autobiograafilise teose koroonaaja algusest: mida kõike ta sel ajal kuulis, luges, nägi, mõtles ja tegi – teisisõnu dokumenteerides seda, kuidas olukorra muutudes muutus elu tema isiklikul ja terve ühiskonna tasandil. Teos "De første dagene" ('esimesed päevad') ilmus 2020. aastal.[6]

Tetraloogia viimane romaan "Drømmen om et tre" (ingliskeelse pealkirjaga "The Dream of a Tree") ilmus aga 2022. aastal. Ulmeteose üks tegevuspaiku asub Teravmägedes muust maailmast täielikult isoleeritud väikeses kogukonnas, kus 2110. aastal karmides looduslikes oludes valvatakse unikaalset objekti – kogu maakera taimede seemnehoidlat. Ehkki too külake elab täiuslikus harmoonias loodusega, pole temagi kaitstud elu hetkega hävitava katastroofi eest.

2023. aastal ilmus Lunde tetraloogiasse plaanimata, kuid põhiteemalt tetraloogiat sisuliselt jätkav ulmeromaan "Lukkertid" (ingliskeelse pealkirjaga "Shutter Speed"), mille sündmused arenevad olukorras, kus kogu maakeral on äkitselt seiskunud aeg, mille kulgu on seni peetud lõppematuks. Mis saab, kui surelikud muutuvad uues olukorras surematuks, püstitab autor küsimuse ning pakub välja kohati psühholoogiliseks trilleriks kiskuvaid variante.[7]

Eesti keelde tõlgitud teosed

Eesti keelde on peale "Mesilaste ajaloo" tõlgitud tema lasteraamat, jõulujutustus "Lumeõde" (2018, tõlkija Marit Hansen, kirjastus Rahva Raamat), mis pälvis 2020. aastal tõlkelastekirjanduse Paabeli Torni auhinna. Raamatu on illustreerinud Lisa Aisato. Sama kirjastuse väljaandel ja sama tõlkija eestindatuna on ilmunud ka teose järjed "Päikesevalvaja" (2021; originaal: "Solvokteren", 2020) ja "Tuuletooja" (2024; originaal: "Vindmakeren", 2023).

Isiklikku

Maja Lunde on abielus ja tal on kolm last. Pere elab Oslos.[8]

Viited

  1. ↑ Maja Lunde tutvustus ja looming Oslo Literary Agency kodulehel. Vaadatud 24.02.2025.
  2. ↑ Maja Lunde tutvustus Berliini kirjandusfestivali kodulehel, 2018.
  3. ↑ Maja Lunde tutvustus ja looming Oslo Literary Agency kodulehel. Vaadatud 24.02.2025.
  4. ↑ Ion-Alin Ungureanu. A reception study of Maja Lunde's The History of in Norway, the English-speaking countries and Romania Master’s Thesis. University of Oslo 2020.
  5. ↑ The Last Wild Horses by Maja Lunde Scandinaviahouse.org, 12.09.2022.
  6. ↑ Ion-Alin Ungureanu. A reception study of Maja Lunde's The History of in Norway, the English-speaking countries and Romania Master’s Thesis. University of Oslo 2020.
  7. ↑ Maja Lunde tutvustus ja looming Oslo Literary Agency kodulehel. Vaadatud 24.02.2025.
  8. ↑ The Last Wild Horses by Maja Lunde Scandinaviahouse.org, 12.09.2022.
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Maja_Lunde
No tags for this post.