See artikkel räägib muusikainstrumendist; muude tähenduste kohta vaata artiklit Kannel (täpsustus)
Tallinna Klaverivabrikus valmistatud kontsertkannel (1988)

Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on olnud eestlaste sajandeid vana rahvapill ning sellele sarnaseid pille tunnevad ka paljud teised Põhja- ja Ida-Euroopa rahvad.

Kandleid on kolme põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel ja duurkannel. Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud pillikeeled.

Vanematel kanneldel oli ainult viis või kuus keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja nn setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga.

Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar tuhat aastat.

Veljo Tormise ärgitusel on Tallinna Klaverivabrik tootnud kuuekeelseid väikekandleid. Tallinna Klaverivabrik on tootnud ka kromaatilisi kandleid ja rahvakandleid, kuid lõpetas tootmise 1990. aastate alguses.

Kannel rahvamütoloogias

Friedrich Reinhold Kreutzwald tõi kandle sisse eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" algusvärssidesse: "Laena mulle kannelt, Vanemuine!" Teine 19. sajandi rahvusliku ärkamisaja suurkuju Carl Robert Jakobson kasutas kannelt oma koolilugemike ja noodikogude kujunduses.

Tallinna Nõmme linnaosa Kivimäe asumis on Kandle tänav, mis sai selle nime 1927. aastal samas kandis asuva endise Kreutzwaldi tänava (praeguse Lauliku tänava) mõjul: "lauluisa kannel".[1]

Kandle liike

Vanem kannel

  • Väikekannel – viiekeelne Karjalas ja Soomes, kuue- või seitsmekeelne Baltimaades ja Loode-Venemaal.
  • Setu kannel.
  • 38-keelne kannel[2]

Uuem kannel

  • Simmel ehk simbel on 20–30 diatoonilise keelega kannel ehk viisikannel
  • Saate- ehk akordkannel (ka duurkannel) on koorideks koondatud saatekeeltega kannel
  • Rahvakannel ehk kodukannel on viisikeeltega ja akordkeeltega (akordidega, duuridega) kannel
  • Kromaatiline kannel ehk kontsertkannel (46–50 keelega)
  • Päkarauakannel (levinud Kagu-Eestis, nimetus tuleneb mängu ajal pöidla ümber keeratavast metallrõngast).

Galerii

Teiste rahvaste kandled

Vaata ka

Välislingid

Kanklės • Kannel • Kantele • Kokle • Kusle • Gusli
  1. ↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk 271
  2. ↑ 38 keelega kannel.
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Kannel
No tags for this post.