Hallrebane (Urocyon) on koerlaste perekond, kuhu kuuluvad tava-hallrebane (Urocyon cinereoargenteus) ja ranna-hallrebane (Urocyon littoralis).
Välimus
Välimuselt on hallrebased lähedased rebastele. Nad on pisut lühemate kõrvade ja koonuga. Nende keha ülaosa, pea ja saba on kaetud hallika kirmega, mis selgroo kohal ja sabal läheb üle mustaks jutiks. Pea, kaela ja keha külg on roostekarva, kõht valge.
Tava-hallrebane on suurem kui rannarebane. Tema tüvepikkus on 53–69 cm, sabapikkus 28–45 cm ja mass kuni 7 kg.
Levila, eluviis ja toitumine
Hallrebaste levila ulatub USA ja Kanada piirist kuni Panamani. Nad elavad ainult seal, kus kasvab puid. Ranna-hallrebane elab mõnel California saarel.
Eluviisilt ei sarnane nad eriti rebase perekonna liikidega. Nad on ainsad koerlased, kes puu otsa ronivad. Selles on nad nii osavad, et neid kutsutakse puisrebasteks. Nad rüüstavad orava- ja linnupesi ning varjuvad puu otsas vaenlaste eest. Vahel nad puhkavad puu otsas. Sagedamini elavad nad siiski urgudes, kaljulõhedes, kivivaredes, koobastes ja langenud puude õõnsustes.
Hallrebaste toiduks on kõik elukad, kellest jõud üle käib, kuid ajuti on nende toidus ülekaalus puuviljad ja rohelised taimeosad. Vahel varastavad nad tibusid.
Paljunemine
Pärast 63-päevast tiinust sünnitab emane kevadel kuni 7 mustakarvalist poega. Juba poolteise kuu pärast hakkavad pojad sööma tavalist toitu ja hilissuvel või varasügisel alustavad iseseisvat elu. Vanemad aga jätkavad kooselu.