Eestikeelne Vikipeedia on veebipõhise vaba sisuga entsüklopeedia Vikipeedia (Wikipedia) eestikeelne versioon.

24. augustil 2002^[1] loodud veebientsüklopeedias on praegu 251 712 artiklit, millega see on artiklite arvult rohkem kui 300 keeleversiooni seas 46. kohal.^[2] Samuti on eestikeelne Vikipeedia teiste keeleversioonide seas üsna kõrgel kohal, kui kõrvutada artiklite hulka keele kõnelejate hulgaga.^[3] See on suurim keeleversioon Baltikumis ning suuruselt kolmas keeleversioon soome-ugri keelsete Vikipeediate seas soome- ja ungarikeelse järel.^[2]

Eestist külastatakse põhiliselt Vikipeedia ingliskeelset ja eestikeelset versiooni. 2018. aasta septembri seisuga andis esimene 41,2% ja teine 40,3% päringute arvust.^[4] Keskmiselt külastakse eestikeelset Vikipeediat 1,3 miljonist erinevast seadmest iga kuu.^[5]

Eestikeelne Vikipeedia on osa eesti keele ühendkorpusest ja sellisena oluline näiteks keelemudelite treenimisel.^[6][7]

Eesti- ja võrukeelse Vikipeedia arengu toetamiseks on loodud mittetulundusühing Wikimedia Eesti.

Eestikeelse Vikipeedia esimene artikkel oli "Viki", mis loodi 24. augustil 2002.^[8]

Kuni 2003. aasta oktoobrini lisandus artikleid väga aeglaselt – päevas loodi keskmiselt vähem kui 1,5 uut artiklit. 2004. aasta alguses tõusis keskmine 26 uue artiklini päevas.^[9] Alates 2006. aastast on kasvutempo olnud üsna ühtlane.^[9] Samal 2006. aastal ületas nende kaastööliste hulk, kes tegid vähemalt sada muudatust kuus, kahtekümmet.^[10]

2007. aastasse jäi Eesti esimene vikipedistide kokkusaamine, mis peeti detsembris Tallinna Ülikooli ruumides.^[11]

1. septembril 2008 võeti kasutusele uus esilehe kujundus. Loodi rubriigid "Nädala artikkel" ja "Nädala pilt", et juhtida tähelepanu headele artiklitele ja piltidele, millest uued tulijad saaksid eeskuju võtta. Samuti lisandus rubriik "Kas teadsid, et ..." ja hakati looma teemaportaale.^[12]

6.–7. augustil 2009 toimusid Saaremaal Viki külas Mihkli Talumuuseumis esimesed Vikipeedia suvepäevad^[13][14]. Suvist kokkusaamist korraldati taas järgneval aastal^[15] ning sealt alates on neid peetud üksikute eranditega iga-aastaselt.^[16]

Alates 2011. aastast on tihenenud koostöö ülikoolidega ning aina enam tudengeid on õppetöö osana osalenud Vikipeedia artiklite koostamises. 2012. aasta keskpaigaks oli umbes üks protsent kõigist artiklitest tudengite loodud.^[viide?] 2011. aastal peeti esimest korda Vikipeedia-teemaline ülikoolikursus.^[17]

Olulise tähiseni, 100 000 artiklini, jõuti 25. augustil 2012 – kõigest päev pärast eestikeelse Vikipeedia 10. aastapäeva.^[18] 150 000 täitus 5. oktoobril 2016 ning 200 000 täitus 12. augustil 2019.^[19] Sama aasta juunis mööduti artiklite arvult ka leedukeelsest Vikipeediast.^[19] 250 000 artiklit täitus 1. jaanuaril 2025.

2014, 2015 ja 2020 toimusid Eestis soome-ugri Vikipeediate seminarid^[20][21] ning 2015. aastal peeti Eestis Kesk- ja Ida-Euroopa vikipedistide kokkusaamine^[22] Hiljem on eestikeelse Vikipeedia seotud kokkusaamistest toimunud veel põhjamaade vikipedistide kokkusaamine Tartus 2029. aastal.^[23]

Novembris 2016 hakati valima kuu vikipedisti.^[24] 2017. aastal valiti esimest korda Vikipeedia sõber^[25] ning kuulutati välja eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf.^[26][27].

2018. aastal pimendati päevaks eestikeelne Vikipeedia, millega protestiti Euroopa Liidu kavandatud autoriõiguste direktiivi muudatuste vastu. Protestis osalesid ka itaalia-, hispaania- ja lätikeelne Vikipeedia.^{[28][29][30][31]}

Keeleversiooni 19. sünnipäevaks 24. augustil 2021 oli üle tuhande muudatuse teinud 192 kasutajat.^[32]

2023. aastal esitas Parvel Pruunsild Tartu maakohtule hagiavalduse eestikeelse Vikipeedia administraatori Ivo Kruusamägi vastu, kuna Pruunsillast kirjutatud vikiartiklis oli refereeritud 2019. aastal Eesti Ekspressis ilmunud artiklit, milles kajastatud väited sisaldavat tema sõnul ebaõigeid andmeid. See oli esimene kord, kui eestikeelse Vikipeedia vastu oli sisse antud hagi.^[33] Hiljem võttis Pruunsild aga hagi tagasi.^[34]

Esimene autor eestikeelses Vikipeedias oli prantslane kasutajanimega Kalev (nüüd Eerik). Hiljem lisandus Fransvannes Hollandist.^[35] Eestikeelse Vikipeedia 15. aastapäeva puhul 2017. aastal toodi avalikkuse ette, et Kalevi ja Fransvannese varjunimede taga olid estofiilidest keeleteadlased Antoine Chalvin ja Frans Van Nes.^[35][36] Varem oli neile viidatud kui kahele fennougristile.^[10] Esimene aktiivne eestlasest autor oli kasutaja Andres, kes jõudis Vikipeediasse 2003. aasta kevadel.^[10][36]

2004. aastal hakkas aktiivsete kaastööliste hulk märgatavalt suurenema. 2006. aasta märtsiks oli nende kasutajate arv, kes tegid kuus vähemalt 100 muudatust, kasvanud 20-ni. Edasi see mõnevõrra vähenes, kuid asus taas tõusule 2007. aasta keskel.^[9] 2006. aastasse jääb ka suurem uute aktiivsete kaastööliste lisandumise laine. Nende hulgas alustasid seitse kasutajat, kes said hiljem administraatoriks.^[viide?] Näiteks valiti sama palju uusi administraatoreid kokku vahemikus 2012–2016 ja pärast 2010. aastat liitunud kasutajatest oli eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäevaks 2022. aastal administraatoriteks valitud samuti alles seitse kasutajat.^[37]

Eestikeelses Vikipeedias on 2025. aasta alguse seisuga 33 administraatorit,^[37] kellest 2 on ühtlasi bürokraadid.^[38]

Mõningaid eestikeelse Vikipeedia kaastöölisi on ka tunnustatud. 2008. aasta lõpus nimetatud 15 aasta vabatahtliku seas oli ka eestikeelse Vikipeedia administraator Andres Luure.^[39] Vikipeedia arendamise eest sai Andres 2013. aastal ka Valgetähe V klassi teenetemärgi.^[40] Aasta vabatahtliku auhinna on hiljem saanud ka Wikimedia Eesti kauaaegne juhatuse esimees Eva Lepik (2019)^[41] ja Vikipeedia pikaajaline kaastööline Sven-Erik Soosaar (2021).^[42]

Vikipeedias läbiviidav Eesti teadusfoto võistlus pälvis 2016. aastal Eesti teaduse populariseerimise konkursil teise preemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil".^[43] Samuti tunnustati teadusfoto võistluse korraldajat ja vikipedisti Ivo Kruusamäge 2019. aastal teise preemiaga kategoorias "Populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne".^[44]

Vikipeedia keeletoimetamistalgud ning keeletoimetamisele keskendunud kasutaja Kuriuss pälvisid võistluse "Aasta keeletegu 2021" peaauhinna.^[45] Varem oli 2019. aasta keeleteokonkursil žürii esile tõstnud ka ettevõtmist, kus Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased kirjutasid Vikipeediasse artikleid.^[46]

• 
  Soome-ugri vikiseminar 2014. aastal
• 
  Vikipedistide pildiretk Osmussaarele 2015. aastal
• 
  Esimene Eesti ja Läti vikipediste kokkusaamine. Valga, 2016
• 
  Vikipeedia suvepäevadel osalejad 2021. aastal Kadrina vallas
• 
  20. sünnipäeva tähistamine Tartus

4. aprillist 4. maini 2009 korraldati esimene artiklikirjutamise võistlus, millega sooviti juurde saada Norra-teemalisi artikleid ja leida uusi kaastöölisi.^[24] Sama aasta lõpul anti välja tunnustusauhindu nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest.^[47]

Esimene fotode saamisele suunatud ettevõtmine oli 3. juunist kuni 3. oktoobrini 2010 kestnud fotokogumisaktsioon Head Eesti Looduse Pildid (HELP),^[48][49][50] mida jätkati ka järgmistel aastatel. Sellele lisandusid 2011. aastal "Kultuurimälestised Vikipeediasse" ehk Wiki Loves Monuments (WLM) ja taaselustatud Eesti teadusfoto konkurss. WLM-i on korraldatud aastatel 2011–2015, kus see oli üks Eesti suurimaid fotokonkursse, ja taas 2024. Teadusfoto võistlusest kasvas aga välja Wiki Science Competition.^[51] 2014–2016 võeti osa ka rahvusvahelisest pildikogumisest "Wiki Loves Earth". Koostööd on tehtud ka Eesti Looduse fotovõistlusega.

Suuremate ja pikaajalisemate artiklivõistluste ja -talgute seas on tõlketalgud^[52][53] (2011–2017), Kesk- ja Ida-Euroopa kevad^[54] (2015–2024), digihariduse konkurss^[55] (2017–2019), teadus Vikipeediasse^[51] (2020–2024) ja keeletoimetamistalgud (2017–2025).

Läbi on viidud ka mitmeid võistkondlikke välkvõistlusi^[56][57][58] ning toimunud on väiksemaid artiklivõistlusi nagu näiteks informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus (2010),^[59][60] Läänemere-teemaline artiklivõistlus (2024)^[61] ja Vikipeedia terminivõistlus^[62][63] (2023, 2024).

Alles 2010. aasta alguses ilmus ajakirjas Horisont esimene pikem ajakirjanduslik artikkel, mis oli kirjutatud eestikeelsest Vikipeediast.^[64] Samast aastast hakkas sagenema eestikeelse Vikipeedia mainimine meedias.

2010. aasta suvel loodi Wikimedia Foundationi kohalik haruorganisatsioon (inglise keeles chapter), mittetulundusühing Wikimedia Eesti, mille ülesanne on toetada Wikimedia eesti- ja võrukeelsete projektide arengut ning suurendada inimeste teadlikkust nendest.^[65]

2017 kuulutati välja projekt miljon+, mida vedasid Tartu Ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti ning mille eesmärgiks oli kiirendada veebientsüklopeedia jõudmist miljoni artikliga Vikipeedia keeleversioonide sekka.^[66][67]

 Pikemalt artiklites Vikipeedia:Statistika ja Vikipeedia:20

Eestikeelse Vikipeedia külastatuim artikkel on "Eesti"^[5] ja külastatuim lehekülg on esileht.

Kui näiteks ingliskeelses Vikipeedias on konkurentsitult suurim valdkond kunsti- ja kultuuriteemalised artiklid, mille hulka kuulub ligikaudu 30% artiklitest,^[68] siis eestikeelses Vikipeedias on enim kirjutatud geograafiast (sh paikadest) ja inimestest ning need kaks valdkonda võtavad enda alla umbes poole kõigist artiklitest.^[69]

2010. aasta lõpus oli eestikeelses Vikipeedias natuke vähem kui 81 000 artiklit ja neist 52,2 protsenti oli loodud kõigest kolmekümne kasutaja poolt. 6. aprillil 2013 oli artikleid 108 900 ja 30 kõige aktiivsemat kasutajat olid algatanud 49,9 protsenti kõigist artiklitest.

3 miljoni redaktsioonini jõuti 11. veebruaril 2012 ja 4 miljonit muudatust täitus 2014. aasta märtsi lõpuks. Keeleversiooni 20. sünnipäeval 2022. aastal ligines muudatuste arv 6,2 miljonile. Veerand miljonit artiklit täitus 1. jaanuaril 2025. Samal ajal oli kõiki lehekülgi üle 587,9 tuhande ning redigeerimisi 6,78 miljonit.

Märtsis 2020 sisaldas eestikeelne Vikipeedia 568 300 viidet, millest 1,32%-l oli DOI tunnus ja 2,93% viidetest sisaldas ISBN numbrit.^[70] Artiklitest vähemalt ühe viitega oli 43,9%. Sel ajal oli vähemalt 10 viitega artikleid 5,67% ja vähemalt 100 viitega artikleid 0,19%.^[70]

• Võrukeelne Vikipeedia
• Wikimedia Eesti
• Vikipeedia sõber

• et.m.wikipedia.org Eestikeelse Vikipeedia mobiilseadmetele kohandatud versioon
• Eestikeelse Vikipeedia vana statistikaleht
• Eestikeelse Vikipeedia uus statistikaleht
• Toomas Schvak: "Vikipeedia – vabatahtlikkusel põhineva koostöömudeli eelistest ja puudustest vaba entsüklopeedia näitel" ettekanne e-Õppe Arenduskeskuse sügisseminaril Luua Metsanduskoolis, 27. november 2008
• Maris Sander: "Mis on parem: tavaline entsüklopeedia või vikipeedia?" Eesti Ekspress, 13. jaanuar 2011
• Toomas Schvak: "Eestikeelse entsüklopeedia tõus ja langus" DELFI, 11. august 2011
• Vikipeediast saates "Teeme ise" Tallinna Televisioon, 15. jaanuar 2013
• "Loodan, et Vikipeediast kasvab midagi ilusat!" Wikimedia blogi, 5. september 2017
• Ivo Kruusamägi: "Vaba entsüklopeedia ei tähenda reeglivaba entsüklopeediat" ERR, 4. aprill 2023
• Pille Priks. "Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest" Eesti Ekspress, 30. august 2023

v r Soome-ugri Vikipeediad
250 000+	soome (fi:) • ungari (hu:) • eesti (et:)
10 000+	niidumari (mhr:) • mäemari (mrj:)
5 000+	põhjasaami (se:) • ersa (myv:) • mokša (mdf:) • vepsa (vep:) • võru (fiu-vro:) • inarisaami (smn:) • udmurdi (udm:) • komi (kv:)
2 500+	livviko (olo:) • permikomi (koi:)
Vikipeediate loend