Arved-Johannes Engmaa VR I/3 ja VR II/3 (kuni 1935. aastani Arved Engmann; 19. detsember 1890 Tallinn – 5. märts 1947 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1940).

Kitsarööpmeliste soomusrongide üldjuht Vabadussõjas.

Arved Engmann astus Venemaa keisririigi armeesse 1912. aastal, Eesti rahvusväeosade moodustamisel 1917. aastal läks ta üle 1. Eesti jalaväepolku.

Vabadussõja alguses teenis alates 26. novembrist 1918 kuulipildujate komando ülemana 1. Jalaväepolgus. Ja seejärel alates 18. jaanuarist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülemana.

Oli alates 20. märtsist 1919 (pärast kapten Albert Petersi langemist) kõigi kitsarööpmeliste soomusrongide üldjuhiks kuni Vabadussõja lõpuni (20.03.1919-21.02.1921).

1921. aasta märtsis suunati Arved Engmann teenistust jätkama jalaväkke, kust viidi 1922. aasta detsembris üle Piirivalve Valitsusse ja 1931 ülendati koloneliks. Vabastati tegevteenistusest Piirivalve ülema abi ametikohalt 12. detsembril 1939.

1941. aastal sattus ta koos teiste Punaarmee poolt mobiliseeritutega aurikule Eestirand ja oli seal kõrgeima sõjaväelise auastmega ohvitser pärast eestlaste poolt punaväelastelt võimu ülevõtmist Prangli saarel.

Arved Engmaa suri 5. märtsil 1947 Tallinnas ja on maetud Rahumäe kalmistule.

• Hannes Walter, Tiina Tojak, "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid." Tallinn 2000, lk 160.
• Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum 2010, lk 97-98.

• Ohvitseride andmekogu