See artikkel räägib biokeemikust; filminäitleja ning võidusõitja kohta vaata artiklit Ali Afshar.

Sir Alexander Robertus Todd (2. oktoober 1907 Cathcart, Glasgow – 10. jaanuar 1997 Oakington, Cambridgeshire) oli šoti ja inglise biokeemik. 1957. aastal pälvis ta nukleosiidide, nukleotiidide ja nukleotiidi koensüümide struktuuri ja sünteesi eest Nobeli keemiaauhinna.

Todd õppis algul Cathcarts Holmlea Internaatkoolis ning alates 1918. aastast Allan Gleni koolis Šotimaal. 1928. aastal lõpetas ta Glasgow' ülikooli ja 1931. aastal omandas ta sapphapete keemiat uuriva väitekirjaga filosoofiadoktori kraadi (Dr.phil.nat.) Frankfurdi Goethe ülikoolist. 1933 omandas ta veel ka doktorikraadi Orieli kolledžist (Oxford).

1934 läks Todd tööle Edinburghi ülikooli meditsiinikateedrisse ning asus koos George Bargeriga uurima B₁-vitamiini. B.C.P. Jansen saatis Bargerile 5 mg riisist eraldatud B₁-vitamiini (riis sisaldab paar milligrammi B₁-vitamiini tonni kohta).^[1] Oma uurimust jätkas ta Listeri Ennetava meditsiini Instituudis Londonis. Seal koostas ta B₁-vitamiini struktuuri ja teostas sünteesimise.^[2]

1938. aastal, töötades Machesteri ülikooli keemialabori (ingl k Sir Samuel Hall professor of chemistry at the University of Manchester) keemiaprofessorina, asus ta uurima nukleosiide – nukleiinhapete DNA ja RNA struktuuriüksusi.

1944.–1971. aastal töötas Todd Cambridge'i ülikooli keemiaõppetooli juures, sel perioodil sünteesiti õppetooli juures nukleiinhapete DNA ja RNA, puriini ja pürimidiini aluspaarid.^[3]

• 1937 – saavutas edu B₁-vitamiini sünteesimist katsetades, vitamiini hakkas tööstuslikult tootma Hoffmann-La Roche.
• 1940 – uuris kanepist (Cannabis sativa) Indias valmistatud marihuaana ja hašiši alkaloidide koostist, ning eraldas kanepivaigust esimesena meditsiiniliselt olulise kannabidiooli (ingl k CBD), millel ei ole psühhoaktiivset toimet.^[4][5]
• Teise maailmasõja ajal töötas ja uuris ta keemiarelvadega seotut.
• 1949 – sünteesis ta adenosiintrifosfaati ehk ATP-d.
• 1954 – järgnes flaviinadeniindinukleotiidi ehk FADi süntees.
• 1955 – koos A. W. Johnsoni ja Dorothy Mary Crowfoot Hodgkinsiga selgitas ta välja B₁₂-vitamiini struktuuri ja töötas hiljem B₁-vitamiini ja E-vitamiini (millest ta eraldas aktiivse faktori alfatokoferooli aastal 1938)^[6] struktuuri ja sünteesi kallal. Ta uuris ka antotsüaniide ja avaldas vere koagulantide keemilise struktuuri ning lehetäide (ingl k aphids) hemolümfi värvumise ja värvainetega seotut.
• 1975–1980 Londoni Kuningliku Seltsi president.

• 1954 – rüütlikslöömine (Knight Bachelor)^[7]
• 1977 – valiti Jaapani Akadeemia välisliikmeks
• 1982 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia välisliikmeks (1991. aastast Venemaa Teaduste Akadeemia välisliige)

• 1929, koos T.S. Pattersoniga, The Action of Phosphorus Pentachloride on Ethyl Tartrate, J. Chem. the Journal of the Chemical Society;
• Vitamins of the B Group, J.Chem.Soc. 1941, 427–432;
• Synthesis in the Study of Nucleotides, J.Chem, Soc. 1946, 647–653;
• Organic Chemistry , 1851–1951, Advancement of Science, 1952, 393–396;
• A Time to Remember: The Autobiography of a Chemist, Cambridge University, 1983.

Lord Todd abiellus 1937. aastal Alison Sarah Dale'iga. Sündisid poeg Alexander Henry ning tütred Helen Jean ja Hilary Alison.^[6]

1962. aastast oli ta Cambridgeshire'i krahvkonna Trumpingtoni parun Todd (ingl k Baron Todd of Trumpington).

• "Lord Todd – Nobel Lecture: Synthesis in the Study of Nucleotides" Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 17 Jul 2013.

Nobeli keemiaauhinna laureaadid
1901–1925	1901 Hoff • 1902 Fischer • 1903 Arrhenius • 1904 Ramsay • 1905 Baeyer • 1906 Moissan • 1907 Buchner • 1908 Rutherford • 1909 Ostwald • 1910 Wallach • 1911 M. Curie • 1912 Grignard, Sabatier • 1913 Werner • 1914 Richards • 1915 Willstätter • 1916 • 1917 • 1918 Haber • 1919 • 1920 Nernst • 1921 Soddy • 1922 Aston • 1923 Pregl • 1924 • 1925 Zsigmondy
1926–1950	1926 Svedberg • 1927 Wieland • 1928 Windaus • 1929 Harden, Euler-Chelpin • 1930 Fischer • 1931 Bosch, Bergius • 1932 Langmuir • 1933 • 1934 Urey • 1935 F. Joliot-Curie, I. Joliot-Curie • 1936 Debye • 1937 Haworth, Karrer • 1938 Kuhn • 1939 Butenandt, Ružička • 1940 • 1941 • 1942 • 1943 Hevesy • 1944 Hahn • 1945 Virtanen • 1946 Sumner, Northrop, Stanley • 1947 Robinson • 1948 Tiselius • 1949 Giauque • 1950 Diels, Alder
1951–1975	1951 McMillan, Seaborg • 1952 Martin, Synge • 1953 Staudinger • 1954 Pauling • 1955 Vigneaud • 1956 Hinshelwood, Semjonov • 1957 Todd • 1958 Sanger • 1959 Heyrovský • 1960 Libby • 1961 Calvin • 1962 Perutz, Kendrew • 1963 Ziegler, Natta • 1964 Hodgkin • 1965 Woodward • 1966 Mulliken • 1967 Eigen, Norrish, Porter • 1968 Onsager • 1969 Barton, Hassel • 1970 Leloir • 1971 Herzberg • 1972 Anfinsen, Moore, Stein • 1973 Fischer, Wilkinson • 1974 Flory • 1975 Cornforth, Prelog
1976–2000	1976 Lipscomb • 1977 Prigogine • 1978 Mitchell • 1979 Brown, Wittig • 1980 Berg, Gilbert, Sanger • 1981 Fukui, Hoffmann • 1982 Klug • 1983 Taube • 1984 Merrifield • 1985 Hauptman, Karle • 1986 Herschbach, Lee, Polanyi • 1987 Cram, Lehn, Pedersen • 1988 Deisenhofer, Huber, Michel • 1989 Altman, Cech • 1990 Corey • 1991 Ernst • 1992 Marcus • 1993 Mullis, Smith • 1994 Olah • 1995 Crutzen, Molina, Rowland • 1996 Curl, Kroto, Smalley • 1997 Boyer, Walker, Skou • 1998 Kohn, Pople • 1999 Zewail • 2000 Heeger, MacDiarmid, Shirakawa
2001–...	2001 Knowles, Noyori, Sharpless • 2002 Fenn, Tanaka, Wüthrich • 2003 Agre, MacKinnon • 2004 Ciechanover, Hershko, Rose • 2005 Grubbs, Schrock, Chauvin • 2006 Kornberg • 2007 Ertl • 2008 Shimomura, Chalfie, Tsien • 2009 Ramakrishnan, Steitz, Yonath • 2010 Heck, Negishi, Suzuki • 2011 Shechtman • 2012 Lefkowitz, Kobilka • 2013 Karplus, Levitt, Warshel • 2014 Betzig, Hell, Moerner • 2015 Lindahl, Modrich, Sancar • 2016 Feringa, Sauvage, Stoddart • 2017 Dubochet, Frank, Henderson • 2018 Arnold, Smith, Winter • 2019 Goodenough, Whittingham, Yoshino • 2020 Charpentier, Doudna • 2021 List, MacMillan • 2022 Bertozzi, Sharpless, Meldal • 2023 Jekimov, Bawendi, Brus • 2024 Baker, Hassabis, Jumper