Aleksander Krimm (2. september 1868 Alatskivi – 26. jaanuar 1942 Kadrina) oli Kadrina Hariduse Seltsi esimees aastatel 1909–1936.

Aleksander Krimm sündis Tartumaal Alatskivi vallas Kambri talus talurentniku pojana.^[1] Ta õppis Naelavere ja Kodavere koolis. Pärast Väike-Maarja kihelkonnakooli lõpetamist 1887. aastal asus ta Väike-Maarja lähedal tööle kooliõpetajana. Põhitöö kõrvalt täitis ta aastatel 1888–1892 ühtlasi vallasekretäri kohustusi. Viieaastase töö järel lahkus Krimm Väike-Maarjast ja asus Lääne-Virumaale Kadrina kihelkonda Undla vallasekretäri kohale. Aastatel 1893–1920 oli ta Undlas vallakirjutaja ja seejärel Viru Kadrina tärklisevabrikus kassapidaja-raamatupidaja. Ta töötas Postimehes kirjasaatjana ja osales poliitikas aktiivse rahvaerakondlasena.^[1]

Väike-Maarja aastatel lavastas ta näitemänge, laulis laulukooris ning korraldas Kadrina ümbruses mitmesuguseid üritusi. Undla vallasekretäri ameti kõrvalt tegi ta kohalikku ajalehte.

1897. aastal korraldas Krimm Kadrinas esimese laulupeo. Umbes samal ajal tekkis mõte asutada Kadrinasse haridusselts. Krimm oli selle asutamise juures 1906. aastal ja vastse haridusseltsi esimesel kolmel aastal (kuni 1909. aastani) ka selle abiesimees. Aastatel 1909–1912 oli ta Kadrina Hariduse Seltsi esimees. Kadrina Hariduse Selts oli olnud Krimmi teiseks koduks. Seltsile pühendas ta palju oma vaba aega.^[2]

Krimmi eestvedamisel ehitati kaks seltsimaja: vana seltsimaja oli kasutusel aastatel 1912–1930 ja asus vastu Kruusimäe kõrtsi lõunapoolset tippu. See lammutati 1930. aastal, et saaks sinna ehitada uue seltsimaja.^[1]

Krimmide pere esimeseks elukohaks Kadrinas oli Päri mõisa karjamõis, kus asus ka niinimetatud vallakeskus. Uue vallamaja valmimisel 1909. aastal Tapa tee äärde kolis Krimmide pere sinna elama (hoone hävis tulekahjus 14. mail 1956). Maja aadressil Viru 8 osteti 1920. aastal. Seal elas Krimm koos oma luuletajast ja kirjamehest venna Kaarel Krimmiga kuni surmani.^[1]