See artikkel räägib Itaalia linnast; laulu kohta vaata artiklit Verona (laul); asula kohta New Jerseys vaata artiklit Verona (New Jersey)

Verona on Itaalia Veneto maakonnas asuv piirkondliku tähtsusega linn, ümbritseva piirkonna üks halduskeskusi, kus elab umbes 260 000 inimest.

Verona asub Alpide jalamil, Adige jõe ääres Garda järve lähedal. Asukoha tõttu olid linnas korduvad üleujutused kuni 1956. aastani, mil ehitati Mori-Torbole tunnel, millega vajadusel juhitakse Adige jõe vett Garda järve.

Verona asub Veneetsiat ja Milanot ning (Brenneri kuru kaudu) Itaaliat ja Kesk-Euroopat ühendavatel teedel.

Verona Valerio Catullo lennujaam asub Villafrancas.

Verona on üks Itaalia vanemaid linnu. Rooma koloonia asutati sinna 89. aastal eKr.

489. aastal võitis idagootide valitseja Theoderich V Verona juures Odoakerit ning asus linna valitsema. 569. aastal hakkasid linnas valitsema langobardid.

12. sajandil sai Veronast linnriik; 1167 liitus Verona Lombardia Liigaga.

1263 algas Scaligeride (della Scala) 127-aastane valitsusperiood Veronas. Vägivallaga võimule tulnud Scaligerid tõid perekondadevahelistest vastuoludest käärivasse linna rahu ning osutusid õiglasteks ja kultuurseteks valitsejateks. Nende valitsusaega meenutab Castelvecchio loss.

1387 alistasid Verona Milano Viscontid. 1262 oli paavst Otteone nimetanud Visconti Milano peapiiskopiks. 1277 võitis Otteone Desio lahingus gvelfid ja pani aluse Milanos Viscontide sinjoriiale. Matteo I kindlustas oma võimu Saksa kuninga toel ja laiendas oma mõjuala Põhja-Itaalias, kuid sattus vastuollu paavstiga. Tema valitsusajal kuulusid Viscontidele lisaks Milanole juba ka Alessandria, Asti, Como, Navara, Vercelli, Bergamo, Brescia, Pavia ja Cremona. Gian Galeazzo Visconti sai 1395 Milano hertsogi, esimene Milano hertsog oli Milano isand Gian Galeazzo Visconti, kes ostis tiitli 1395. aastal roomlaste kuninga Wenzeli käest 100 000 floriini eest ja 1397. aastal sai Lombardia hertsogi tiitli; tema valdusse kuulus suurem osa Põhja-Itaaliast.

Viscontidele järgnes Veneetsia vabariigi võim (1405), mis kestis kuni Napoleoni tulekuni 1797. aastal. Prantsusmaa võimule järgnes Austria võimuperiood, kuni kogu Veneto 1866 Itaaliaga ühendati.

• San Zeno Maggiore kirik (1120–1138), pühitsetud Verona kaitsepühakule. Peaaltari kohal asub suurejooneline Mantegna triptühhon (1459).
• San Fermo Maggiore kirik; tegelikult küll kaks kirikut. Alumise, romaani stiilis kiriku (San Fermo Inferiore) loomist alustasid benediktiinid 1065. aastal varem asunud pühakoja kohale. Ülemine, gooti stiilis kirik on pärit aastast 1313.
• Verona toomkirik (Duomo) (1139–1187). Kiriku kõrval on romaani stiilis klooster. Baptisteerium San Giovanni in Fonte on pärit 8. sajandist.
• Sant' Anastasia kiriku ehitasid (1290–1481) dominiiklased. Märkimisväärsed on gooti portaalid Peetruse elu kujutavate freskode ja raidkujudega.
• San Giordio in Braida kirik on 1530. aastal Michele Sanmicheli poolt alustatud renessansskirik. Näha võib Veronese altarimaali "Püha Jüri martüürium" (1566) ja Tintoretto "Kristuse ristimist".
• Porta Borsari (1. sajand)
• Verona Arena amfiteater 1. sajandist oli Rooma Colosseumi ja Napoli Santa Maria Capua Vetere järel suuruselt kolmas amfiteater maailmas (algsed mõõtmed 152 m x 123 m). Hoolimata 1183. aasta maavärinast, mis hävitas peaaegu kogu välisseina kaaristu (seisma jäi vaid neli välisvõlvi), jäi sisekaaristu oma 74 võlviga puutumatuks ja Arena on tänaseni märkimisväärselt hästi säilinud. Amfiteatris on 22 000 istekohta ja seal peetakse suurejoonelisi vabaõhuetendusi.
• Castelvecchio lossi Adigi jõe äärde rajas Cangrande II 1354–1375. Lossis asub kunstigalerii, mille kogud koosnevad peamiselt Veneetsia koolkonna kunstnike, sh Andrea Mantegna, Giovanni Bellini ja Lorenzo Lotto teostest.
• Loggia del Consiglio (1476–1493)
• Palazzo Bevilaqua (16. sajand)
• Palazzo Canossa (16. sajand)
• Giardino Giusti 1580 rajatud park on kaunis Itaalia renessanssaed.

Verona on näidendi "Romeo ja Julia" tegevuspaigana maailmakuulsaks kirjutanud Shakespeare. Niinimetatud Julia maja (Casa di Giulietta) rõdu all välja öeldud armusoovid arvatakse täide minevat.

• ChievoVerona

• Verona valla koduleht (itaalia keeles)