Taiwan, ametlikult Hiina Vabariik, tuntud ka kui rahvuslik Hiina, on Taiwani saart ja lähisaari valitsev, Hiina Rahvavabariigist sõltumatu riik. Tavaliselt nimetatakse Hiina Vabariiki Taiwaniks ja Hiina Rahvavabariiki Hiinaks. Pekingis asuv ja Mandri-Hiinat valitsev Hiina Rahvavabariigi valitsus peab Taiwani Hiina RV osaks, eitades Hiina Vabariigi eksistentsi jätkumist.

Hiina Vabariik kuulutati välja 1911. aasta Hiina revolutsiooniga, tollal hoidis Taiwani provintsi 1895. aastast enda kontrolli all Jaapan. Tollane riigi pealinn oli Nanking. Hiina Vabariigi osaks sai Taiwani provints seoses Jaapani alistumisega Teises maailmasõjas 1945. aastal. Ent 1949. aastal Hiina kodusõjas said Hiina Vabariigi väed mandril kommunistidelt lüüa ja tema valitsus evakueerus Taiwanile. Hiina Vabariik esindas Hiinat 1971. aastani ÜRO-s, seejärel esindab Hiinat ÜRO-s Hiina RV. Vastuolu tõttu Hiina Rahvavabariigiga on Hiina Vabariik, kuigi majanduslikult arenenud, alates 1970. aastatest süvenevas rahvusvahelises isolatsioonis, teda tunnustab diplomaatiliselt ainult 20 riiki. Sellele vaatamata on paljudel maailma riikidel (sealhulgas Euroopa Liidul ja Ameerika Ühendriikidel) Taiwaniga mitteametlikud suhted.

Taipeis resideeriva valitsuse faktilise kontrolli all on terve Taiwani provints ja Fujiani provintsist Chinmeni ja Matsu saared.

Taiwan ehk Hiina Vabariik on poolpresidentaalne vabariik, mille president alates 20. maist 2024 on Lai Ching-te (hiina keeles: 賴清德; pinyin'is: Lài Qīngdé; sündinud 6. oktoober 1959). Asepresidendiks on Hsiao Bi-khim (hiina keeles: 蕭美琴; Pe̍h-ōe-jī'is: Siau Bí-khîm). President ja asepresident on otse valitud neljaaastaseks perioodiks ning neid võib valida ka teiseks ametiajaks. President on Hiina Vabariigi riigipea ja relvajõudude ülemjuhataja. Presidendil on volitused viie haldusharu (jüaani) üle: Täitevnõukogu, Seadusandlik Nõukogu, Eksaminõukogu, Kohtunõukogu ja Kontrollinõukogu. Asepresident on Hiina Vabariigi valitsuse teine kõrgeim põhiseaduslik ametikoht pärast presidenti ja ta on esimene presidendipärimisjärjekorras. Taiwani peaministriks, ametlikult ka Täitevnõukogu presidendiks, on Cho Jung-tai (hiina keeles: 卓榮泰; pinyin'is: Zhuó Róngtài), kes astus samuti ametisse 20. mail 2024. Peaminister on ametlikult presidendi peamine nõustaja ja keskvalitsuse juht, kes määratakse presidendi poolt ilma Seadusandliku Nõukogu heakskiiduta.

Hiina Vabariigi keskvalitsus koosneb presidentuurist ja viiest harust (jüaanist). Täitevnõukogu (hiina keeles: 行政院; pinyin'is: Xíngzhèng Yuàn) on Taiwani valitsuse täidesaatev organ, olles ühtlasi riigi kõrgeim haldusorgan, mis teostab põhiseadusega antud volitsusi ning kujundab ja viib ellu poliitikat. See koosneb 14 ministeeriumist, 9 nõukogust, 3 sõltumatust ametist ja 4 muust organisatsioonist. Seadusandlik Nõukogu (hiina keeles: 立法院; pinyin'is: Lìfǎ Yuàn) on Taiwani ühekojaline parlament, mis vaatab üle ja võtab vastu seadusi, viib läbi istungeid poliitikaküsimuste osas, kontrollib eelarvelisi seaduseelnõusid ning vaatab üle valitsuse tegevust. See koosneb 113 liikmest, keda valitakse 4-aastalisteks ametiaegadeks läbi Taiwani paralleelse valmissüsteemi kaudu. Eksaminõukogu (hiina keeles: 考試院; pinyin'is: Kǎoshì Yuàn) on Taiwani riigiteenistuse komisjoni haru, mis haldab Taiwani avaliku teenistuse süsteemi ning vastutab riigiteenistujate kutseoskuse kinnitamise eest. Kohtunõukogu (hiina keeles: 司法院; pinyin'is: Sīfǎ Yuàn) on Taiwani õigusvaldkonna haru, mis juhib riigi kohtusüsteemi toimides põhiseaduskohtuna ja ka muude Taiwani kohtue järelvalveorganina. Kontrollinõukogu (hiina keeles: 監察院; pinyin'is: Jiānchá Yuàn) on Taiwani valitsuse järelevalve- ja audiitoritegevuse haru, mis algatab ja viib läbi ametnike tagandamist ja noomitusi ning auditeerib valitsusasutusi.

Kohalikud valitsused hõlmavad 6 eriomavalitsust, 13 maakonda ja 3 autonoomset omavalitsust. Alates 2014. aastast valitakse kõikide kohalike omavalitsuste juhid ja esindajad üle kogu Taiwani iga nelja aasta tagant üheaegselt. Lisaks on 198 maakonna haldusalas olevat alevit ja linna ning 170 linnaosa, sealhulgas kuus põlisrahvaste mägipiirkonna linnaosa eri- ja autonoomvalitsuslikes linnades. Eriomavalitsusega linnad (New Taipei, Taichung, Kaohsiung, Taipei, Taoyuan ja Tainan) on kõrgeima taseme haldusüksused, alludes otse keskvalitsusele.

Hetkel on Taiwani valitsev partei Demokraatlik Progressiivne Partei (DPP), mis on võitnud kõik presidentivalimised alates 2016. aastast (2016, 2020, 2024 valimised), tähendades esimest korda, kus üks partei on pärast Taiwani Vabariigi demokratiseerimist kolm järjestikku ametiaega võimul püsinud. Varasemalt oli Taiwani presidendipositsioonil rohkem kui viis aastakümment partei Guomintang (KMT), enne kui 2000. ja 2004. aasta valimised võtitis Demokraatlik Progressiivne Partei (DDP). Siiski naasis Guomintang (KMT) tagasi võimule veel 2008. ja 2012. aastal.

2024. aasta jaanuaris toimunud parlamendivalimistel sai Demokraatlik Progressiivne Partei (DPP) sai 51 113-st, Guomintang (KMT) 52 kohta, Taiwani Rahvapartei (TTP) 8 ja sõltumatud 2 kohta. Presidendivalimised võtinud Lai Ching-te (DPP) sai 40.05% häältest, tema peamine vastane Hou Yu-ih (KMT) 33.49% ning Ko Wen-je 26.46% (TPP).

Taiwani majandus on kõrgelt arenenud vabaturumajandus ja kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka. Ta on üks neljast Aasia tiigrist, mis alates 1960. aastatest on kogenud hüppelist majanduskasvu, toetatud kõrgete ekspordimahtude ja industraliseerimise poolt. Taiwan on GDP poolest 8. suurim majandus Aasias ^[1] ning 21. maailmas. Nad on 4. majandusvabaduse indeksi poolest ^[2] ning 8. kohal maailma konkurentsivõime edetabelis ^[3].

Taiwanil on maailmamajanduses ülioluline roll olles juhtiv tegija info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, mikrokiipide tootmises ning on üks peamisi tööstuskaupade tarnijaid erinevate sektorite lõikes. 2023. aastal oli Taiwani sisemajanduse koguprodukt (SKT) 775.674 miljardit USA dollarit ning SKT elaniku kohta 32 404.320 USA dollarit. ^[4] SKTst moodustas 86.86% sisemajanduslik nõudlus (45.85% eratarbimine, 13.70% riigisektori tarbimine, 25.63% sisemajanduse põhikapitali moodustumine, -1.12% inventuuri suurenemine) ning 13.14% välisturu netonõudlus (61.61% kaupade ja teenuste eksport, 48.47% kaupade ja teenuste import). Samuti on Hiina Vabariik üks väheseid riike maailmas, millel on väga madal välisvõlg, moodustades 25.7% SKTst. ^[5] Lisaks on Taiwanil kõrged välisvaluutareservid, mis ulatusid 2024. aastal 576.7 miljardi dollarini, pakkudes kaitset majandusšokkide vastu ja tugevdades finantsstabiilsust.

Taiwani majandus on tugevalt ekspordile suunatud. 2023. aasta andmete järgi oli Taiwan kaupade ekspordi järgi 16. riik maailmas, moodustades 1.8% globaalsest ekspordimahust, ning kaupade impordi kohaselt 21. riik maailmas, moodustades 1.5% globaalsest impordimahust. Taiwani kogukaubanduse vääartus ulatus 784.3 miljardi USA dollarini, vähenedes 13.6% võrreldes eelmise aastaga. Sellest eksport ulatus 432.4 miljardi USA dollarini, vähenedes 9.8%, kuid siiski ületades 430 miljardit juba kolmandat aastat järjest. Impordid olid 351.3 miljardit USA dollarit, vähenedes 17.8%. Kaubandusbilansi ülejääk ulatus 80.8 miljardini.

2023. aastal olid Taiwani peamised ekspordiartiklid elektroonikakomponendid, IKT ja audio-video tooted, mitteväärismetallid ja selle tooted ning masinad ja seadmed. Põhiliselt tarnitakse kaupasid Hiina Rahvavabariiki (22.1%), ASEANi riikidesse (17.6%), USAsse (17.6%), Hongkongi (13.1%), Euroopasse (9.8%) ning Jaapanisse (7.3%). Ekspordikaubanduse strukruur koosneb 18% ulatuses kapitalikaupadest, 73.9% vahetoodetest ja 6.8% tarbekaupadest.

2023. aastal olid Taiwani peamised impordiartiklid elektroonikakomponendid, mineraaltooted (sh toornafta) masinad ja seadmed, IKT ja audio-video tooted ning kemikaalid. Põhiliselt tarnitakse kaupasid Hiina Rahvavabariigist (20.0%), Euroopast (13.3%), Jaapanist (12.6%), ASEANi riikidest (11.7%) ja USAst (11.6%). Impordikaubanduse struktuur koosneb 17.7% ulatuses kapitalikaupadest, 67.4% agritööstuslikest toorainetest ja 13.2% tarbekaupadest.^{[6] [7]}

Eesti ja Taiwani majandussuhted said alguse 1991. aastal kui Eesti saavutas taasiseseisvuse, kuid Eesti Statistikaameti andmetel on Taiwani ja Eesti majandussuhted tagasihoidlikud. Taiwan on suuruselt Eesti 68. ekspordipartner. 2023. aastal eksportis Eesti Taiwani kaupu 7 miljoni euro väärtuses, samas kui importide maht ulatus 44,7 miljoni euroni, tuues kaasa 37,7 miljoni euro suuruse kaubandusbilansi puudujäägi.

Võrreldes eelneva aastaga vähenes Eesti eksport Taiwani 69,8%, kahanedes 2022. aasta 23,2 miljonilt eurolt 2023. aastal 7 miljonile eurole. Peamised ekspordiartiklid olid elektriseadmed (21.6%), optika-, mõõte- ja täppisinstrumendid (19.1%), mitmesugused toiduvalmistised (15.6%), mineraalkütused (15.0%), puit ja puittooted (10.3%) ning mehaanilised masinad (8.61%).

Võrreldes varasema aastaga vähenes Taiwanist import Eestisse 43.1%, kahanedes 2022. aasta 78,6 miljonilt eurolt 2023. aastal oli 44,7 miljonitle eurole. Peamised impordiartiklid olid elektriseadmed (23.3%), raud ja teras (19.6%), raud- ja terastooted (19.5%), mehaanilised masinad (7.33%), mootorsõidukid (4.24%), plastid ja plasttooted (3.90%). ^[8]

Samuti on näha madalat aktiivsust Eesti ja Taiwani vahelistes välisinvesteeringutes. Nii Eesti Panga kui ka Eesti Statistikaameti poolt pole Taiwani välisinvesteeringuid leidaval. Taiwani Väliskaubandusbüroo andmetel on olnud ainult 7 Eesti poolset investeeringut Taiwani 87 000 USA dollari väärtuses ning kõigest üks Taiwanist. ^[9]

Taiwan on tuntud ka kui "Silicon Island" (tõlk. silikoonsaar, ränisaar), mis tuleneb Taiwani positsioonist olles eesotsas pooljuhtide ehk teisisõnu ka mikrokiipide tootmises. Taiwan hõlmab 92% maailma kõige arenenumate (10 nanomeetrit ja väiksemad) mikrokiipide tootmisvõimusest (Lõuna-Korea kontrollib ülejäänud 8 protsenti).^{[10] [11]}

Hiina Vabariigi rahvastiku suurus on 2024. aasta detsembri andmetel 23 400 220 inimest, millest 11 526 193 on mehed ja 11 874 027 naised ^[12], moodustades 0.23% maailma rahvastikust ning olles populatsiooni suuruselt 61. riik maailmas ^[13]. Nendest enamik asuvad Taiwani saarel ning ülejäänud Penghu, Kinmeni ja Matsu saartel. Rahvastikutihedus on 646 inimest ruutkilomeetri kohta. ^[14] Sellest moodustasid vanuse poolest 14.64% 0-17-aastased, 67.44% 18-64-aastased ning 17.92% 65 ja vanemad. 84.0% Taiwani rahvastikust elavad linnades.

Ligi 95% Taiwani elanikkonnast on hiinlased, 2.5% Taiwani põlisrahvad ning 2.5% uued immigrandid. ^[15] Hiina Vabariik on ametlikult tunnistanud 16 austrioneesia põlisrahva hõimu, mille loetellu kuuluvad järgmised: Amis, Atayal, Paiwan, Bunun, Puyuma, Rukai, Tsou, Saisiyat, Yami, Thao, Kavalan, Truku, Sakizaya, Sediq, Hla'alua ja Kanakanavu. Nendest suurima osakaaluga on Amiste hõim, kuhu kuulub ligi 200 000 inimest, moodustades 37.1% põlisrahvaste populatsioonist. ^[16]

Taiwani sündimuskordaja 2023. aastal oli 5.81 inimest (1000 inimese kohta) ning suremuskordaja 8.8 (1000 inimese kohta). Taiwanil on probleem langeva sündimusega, mis on peamiselt põhjustatud noorte raskusest abikaasa leidmisel ning koormusest hoolitseda vanemate eest vanaduses.^[17] Suurem osa lastest sünnib abiellunud paaridele. Abieluvälised lapsed moodustavad sündinutest vaid 3-4%, viidates, et erinevalt lääneriikidest, abielluvad naised enne laste saamist. Abiellumata naiste osakaal 25-39 aastaste hulgas on alates 2003. aastast tõusnud 30.6 protsendilt 54 protsendi peale 2023. aastal, kusjuures on see suurenemas kõikide vanusegruppide lõikes, vähendades potentsiaalsete sündide arvu. 2023. aastaks on tõusnud keskmine vanus, millal last saada 31.5 eluaastani, võrreldes 27.2 eluaastaga 2003. aastal. Samade aastate vahemikus on keskmine vanus, millal naine abiellub tõusnud 27.2-lt 31.0-ni. Samuti on vanusespetsiifilise sündimuskordaja (‰) tipp, mis 2003. aastal oli vanuserühmas 25-29 92‰, nihkunud nüüd vanuserühma 30-34 ja langenud 63‰ peale. See näitab, et laste saamise iga on edasi lükkumas, kuid sündimuse kasv vanemates vanuserühmades ei ole piisav, et tasakaalustada noortemate vanuserühmade langust. Lõpuks, kuna naised lükkavad edasi esimest abielu ja laste saamise vanust, lüheneb ka viljakusperiood. Laste saamise hilinemine vähendab nii tõenäolisust kui ka soovi lapsi saada kas füüsiliste või psüholoogiliste piirangute tõttu. Seega on Taiwani kogusündimuse määr püsinud alates 2004. aastast alla 1.2 ning kukkunud 0.87-le 2023. aastal. Sündide arv on 2023. aasta sisuga langenud 2003. aasta 227 000-lt 136 000-le. ^[18]

Taiwani keskmine eluiga on 80.23 aastat (meestel 76.94, naistel 83.74) ^[15] ja mediaanvanus on 44.46 ^[19], mis on mõlemad tõusmas, põhjustades vananevat rahvastikku. Taiwan on 2025. aastal saamas "ülivananenud ühiskonnaks", nagu prognoositud, ning riigi rahvastik langeb 2030. aastaks alla 23 miljoni, kusjuures mediaanvanus ulatub 48.7 aastani. ^[20] 20 aasta lõikes 2003. ja 2023. aasta vahel on keskmine eluiga tõusnud 2.2 aasta võrra meeste ja 3.4 naiste puhul ning sündimuste vähenemise tõttu on vanemate inimeste osakaal tõusnud 2.09 miljonilt 4.30 miljonini. ^[18]

Taiwani rahvastikuarv saavutas tipu 2019. aastas populatsiooniga 23.6 miljonit ning prognoositakse, et see jätkab langust, vähenedes 2070. aastaks umbes 14.4-15.8 miljonini, moodustades umbes 61.4%-67.7% 2024. aasta rahvastikuarvust.^[18]

Pärast taasiseseisvuse saavutamist 1991. aastal pole Eesti Taiwaniga poliitilisi suhteid sõlminud. Ühe Hiina poliitika raames ei arenda Eesti Vabariik Taiwaniga poliitilisi suhteid. Seega Eesti ei tunnusta Taiwanit riigina. Vaatamata sellele teeb Eesti Taiwaniga koostööd mittepoliitilistes valdkondades, nagu kaubandus, investeeringud, haridus- ja kultuurivahetus ning konsulaarteenistus.^[21] Samuti toetab Eesti Taiwani kaasamist rahvusvahelistesse algatustesse seal, kus see teenib üleilmseid huve, näiteks pandeemiavastases võitluses ja Maailma Terviseassambleel.^[22]

Eesti Vabariigi Valitsus otsustas 2023. aasta novembris lubada Taiwanil avada Eestis majandus- või kultuuriesinduse.^[23] 2025. aasta alguse seisuga pole veel Taiwani esinduse uksi Eestis avatud. Avatava esinduse nimetuseks saab kõigi eelduste kohaselt Taipei majandus- või kultuuriesindus. Riias on Taipei esindus olnud juba 1992. aastast. Leedus avati Taipei esindus aga 2021. aasta sügisel.

Eesti Vabariigi riigikogus on olemas Eesti-Taiwani sõprusrühm, mille esimeheks on Kristo Enn Vaga.

Nii Tartu Ülikooli raamatukogus kui ka Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus on avatud Taiwani Hiina-uuringute teabekeskus.^[24][25]

Eesti Teadusagentuuri (ETAG) ning Taiwani Riikliku Teadusnõukogu vahel sõlmiti 2012. aastal koostööleping Eesti-Taiwani koostööprogrammi asutamiseks, mille eesmärk on erinevate meetmete kaudu soodustada ning arendada kõrgetasemelist teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd Eesti ja Taiwani teadlaste vahel.^[26]

2011. aasta sügisel pandi algus Eesti-Taiwani ärifoorumile^[27], mille eesmärk on rääkida koostööst Eesti ja Taiwani ettevõtete vahel ning pakkuda ülevaadet koostöö arendamise võimalustest. 2021. aasta seisuga on toimunud kokku 7 ärifoorumit Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Hiina rahvusvahelise majanduskoostöö organisatsiooni (CIECA) ja Taiwani Väliskaubandusbüroo vahendusel.^[28]

Tänu 2024. aasta suvel toimunud liiklusseaduse jõustumisele hakkas Eesti tunnistama Taiwanis väljastatud juhilube. Taiwan oli esimene lisatud riik algatusse, mille eesmärk on lubada juhtida sellise üksuse või territoriaalvalitsuse antud juhiloaga, mida Eesti riigina ei tunnusta või mis ei ole riigid, ning ühtlasi meelitada rohkem välisturiste kui ka kaubanduspartnereid.^[29]

• Hiina Vabariik (1912–1949)
• Hiina taasühendamine
• Guomindang
• Taiwani provints
• Hiina Vabariigi riigipeade loend
• Hiina Vabariigi välispoliitika
• Academia Sinica
• Taiwani Luteri Kirik
• Hongkong, Macau

• Olev Remsu. "Konfutsiuse sünnipäev", järjejutt. Maaleht, november 2009 kuni aprill 2010.

• Taiwani taustainfo USA välisministeeriumi kodulehel (inglise keeles)
• Taiwani maa profiil BBC kodulehel (inglise keeles)
• Taiwani info Taiwani välisministeeriumi lehel

Aasia maad

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Macau ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Myanmar | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur  | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Taiwan | Tiibet

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad