Noorsootöötaja on juhendaja ja eeskuju noorele (7–26-aastasele), kes toetab noort erinevate eluetappide läbimisel ja ühiskonnaelus osalemisel. Noorsootöötaja korraldab näiteks huviringe ja noorteprojekte.^[1]

Noorsootöö seadus hakkas Eestis kehtima 1999. aastal. Samal aastal loodi noorsootöötajaid ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks oli noorsoonõunike ühiste seisukohtade kujundamine ja partnerluse pakkumine noorte valdkonna avalikele asutustele.

2005. aastaks oli organisatsioon saanud uue nime – Eesti Noorsootöötajate Ühendus. Selle nime all tegutseti järgmised 11 aastat. Peamine tähelepanu oli suunatud valdkonna ja noorsootöötajate arengule ning ühenduse eesmärgiks oli tõsta noorsootöö kvaliteeti.^[2]

2016. aastaks oli Eesti noorsootöös selgeks saanud noorsootöötaja kutse mõiste. Samal aastal moodustati uue põhikirja ja ühiste tegutsemispõhimõtete otsusega ühine organisatsioon, mille nimeks sai Eesti Noorsootöötajate Kogu. Organisatsiooni kuulusid Eesti Noorsootöötajate Ühendus ja Eesti Huvijuhtide Liidu liikmed ning ka koolide huvijuhid.^[2]

Üha mitmekultuurilisemaks muutuvas ühiskonnas on tähtsal kohal rahvusvaheline noorsootöö, mis aitab noortel ja noorsootöötajatel erinevate kultuuride tavasid isikliku kogemuse kaudu avastada ja mõista. Samuti loob see võimalusi edasiseks rahvusvaheliseks suhtluseks ja koostööks.

Rahvusvahelise noorsootöö võimalusi luuakse ja toetatakse Eestis peamiselt EL-i programmide Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu.^[3]

Rahvusvahelise koostöö ja õpirände kaudu luuakse noorsootöötajatele võimalus arendada teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning leida uusi lahendusi ja meetodeid, mida rakendada oma igapäevatöös noortega, sealhulgas rahvusvaheliste projektide läbiviimisel.^[2]

Pädevatel noorsootöötajatel on oluline roll noorsootöö kvaliteedi tagamisel. Rahvusvahelise noorsootööga tegelevad töötajad peavad lähtuma rahvusvahelise noorsootöö väärtustest. Rahvusvahelise noorsootöö väärtuste hulka võivad kuuluda: mitmekultuurilisuse põhimõtetele vastavad väärtused, näiteks positiivne väärtustav suhtumine; mitmekeelsus; valmidus kultuuridevaheliseks dialoogiks; rahvusvahelise koostöö põhimõtted ja väärtused; noorsootöö kutsealased väärtused, näiteks noorte aktiivne osalus ja mitteformaalne õppimine.^[2]

Rahvusvahelise koostöö kogemuste omandamine ja selle rakendamine on suurepärane võimalus eneseteostuseks maailma avastamise ja teise kultuuritaustaga inimestega suhtlemise kaudu.^[2]

Enamasti töötab noorsootöötaja noortekeskuses. Ta võib seal olla noorsootöötaja, ringi- või huvijuht, laagrikasvataja, maleva rühmajuht, kohaliku omavalitsuse spetsialist või organisatsioonijuht.

Noorsootöötaja töö iseloom oleneb sellest, kas ta tegeleb üksnes noortega või on tal vaja juhtida ka teisi töötajaid või planeerida asutuse arengut.

Näited noorsootöötaja tegevusaladest ja sellest, millega nad tegelevad:

• Ringijuht – juhendab noori erinevates huviringides, arendades nende oskusi.
• Huvijuht – korraldab koolis huvitegevust ja haldab sellekohast eelarvet. Lisaks korraldab huvijuht üritusi, mille tegevuste kavandamisel kaasab ka noori.
• Kohaliku omavalitsuse noorsootöö spetsialist – kavandab ja koordineerib oma piirkonnas toimuvat noorsootööd, koostab noorsootöö üldeelarve ning juhib kohalikke või rahvusvahelisi projekte.
• Noorsootöötaja avatud noortekeskuses – tegeleb noortega, luues nendega usalduslikku suhet. Toetab noorte arengut ja sotsialiseerumist.^[4]

Noorsootöötajate töökeskkond on väga mitmekülgne ning töö võib toimuda nii sise- kui ka välitingimustes. Peamiselt tegutseb noorsootöötaja koos noortega. Suurem töökoormus on noorsootöötajatel koolivaheaegadel ja suvel. Töö asukoht sõltub töötaja spetsiifikast. Järgnevas loetelus on välja toodud mõned näited noorsootöötaja töö asukohtadest.

• Laagrikasvataja veedab oma tööaja peamiselt looduses ja laagripaigas.
• Huvijuhi tööaeg sõltub koolitundide ajast ning ta töötab koolimajas.
• Avatud noortekeskuse noorsootöötaja tööpäev möödub enamasti siseruumides, kuid noortele suunatud tegevused võivad toimuda ka looduses. Enamasti töötab avatud noortekeskuse noorsootöötaja õhtuti ja nädalavahetustel. Töökoormus on suurem koolivaheaegadel, sest sel ajal on noortekeskused kauem avatud.^[4]

Noorsootööd tehes tuleb kasuks erialane kõrgharidus. Noorsootööd saab õppida nii rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- kui ka magistriõppekavadel. Noorsootööd on võimalik teha ka ilma erialase hariduseta, kuid sellel alal töötamise eelduseks on noortega töötamiseks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute olemasolu. Lisaks on võimalik taotleda kutsetunnistust, mis näitab samuti, et spetsialistil on vajalikud oskused noortega tegelemiseks.^[4]

Laagrikasvataja, juhataja või maleva rühmajuhina töötamise eelduseks on noorsootöötaja osakutse olemasolu. Osakutse taotlemiseks on vajalik läbida täiendkoolitus, mis on seotud esmaabikoolituse ning noorsootöötaja kompetentsidega.^[4]

Noorsootöötajana töötamiseks on vajalikud teadmised eri valdkondadest, näiteks noortepoliitikast, noorsootöö korraldusest, inimõigustest, pedagoogikast, psühholoogiast ja juhtimise alustest. Noorsootöötaja puutub kokku väga paljude erinevate noortega. Et luua noortega usalduslik suhe, on vajalik hea suhtlemisoskus. Noorsootöötaja pädevuses on noorte esmane nõustamine, olukorra tuvastamine ning vajadusel spetsialisti juurde suunamine. Töö nõuab sallivust, head enesevalitsemist ja oskust hoiduda läbipõlemisest. Mida parem on koostöö noorsootöötaja ja noore vahel, seda paremini õnnestub spetsialistil ka oma mõtteid ja ideid ellu viia.^[4]

Noorsootöötaja olulised isikuomadused on ausus, avatus, hea suhtlemisoskus, koostöövalmidus, empaatia, loovus, pingetaluvus ja järjepidevus.

Noorsootöötajale vajalikud oskused:

• suuta välja selgitada ja märgata noorte infovajadusi;
• koguda ja korrastada informatsiooni;
• rakendada eri infokanaleid teabe edastamiseks;
• kavandada ja viia ellu noorteinfoüritusi;
• õpetada noori kasutama inforessursse ja -teenuseid eesmärgistatult ja turvaliselt ;
• olla teadlik eri valdkondade spetsialistide olemasolust ning nende kontaktidest, et suunata noori vajaduse korral nende juurde;
• pakkuda esmanõustamist ja anda vajadusel tagasisidet noort ümbritsevatele osalistele, nagu lapsevanemad, kool jt.^[2]

• Noorsootöö