Murmanski oblast asub Venemaa Loode föderaalringkonnas. Suurem osa oblastist asub Koola poolsaarel.

Oblast piirneb Norra, Soome ja Karjala Vabariigiga.

Arheoloogiliste leiutiste põhjal arvatakse, et esimesed inimesed tulid Murmanski oblasti territooriumile umbes 8. aastatuhandel eKr, kuid nendest asukatest on vähe teada. 1. aastatuhandel pKr asustasid oblasti territooriumit saamid. 12. sajandil jõudsid sinna esimest korda slaavlased, kes hakkasid asustama rannikualasid ning seepärast said endale nimeks pomoorid. Üsna ruttu hõlvasid pomoorid Koola poolsaare kogu rannikut. Valge mere rannikut nimetasid nad Terski rannikuks, Barentsi mere rannikut aga Murmani rannikuks. Sõna "murman" tuleneb sõnast "normann".

Poolsaare aktiivne asustamine algab alles 18. sajandi teisel poolel. 1916. aastal jõudis sinna raudtee, 1917. aastal tuli nõukogude võim. Sellest ajast hakkas poolsaarel arenema tööstus.

1921. aastal tekkis Murmanski kubermang, kuid 1927. aastal oli nimetatud ümber Murmanski ringkonnaks ning läks Leningradi oblasti koosseisu. Murmanski oblast moodustati 1938. aastal.^[1]

Oblast jaguneb kuueks rajooniks ning oblastilise alluvusega linnadeks. Osa linnu ja aleveid on kinnised (märgitud tärniga nime järel).

• Kandalakša rajoon
• Kola rajoon
• Kovdori rajoon
• Lovozero rajoon
• Petšenga rajoon
• Teri rajoon

• Aleksandrovski kinnine linnaringkond
  • Gadžijevo
  • Poljarnõi
  • Snežnogorsk

• Apatitõ
• Kandalakša
• Kirovsk
• Montšegorsk
• Murmansk
• Olenegorsk
• Ostrovnoi*
• Poljarnõje Zori
• Severomorsk*
• Zaorzjorsk*
• Vidjajevo*

Rahvaloenduse andmetel elas 2010. aastal Murmanski oblastis 796 100 inimest.^[2] 2019. aasta alguses oli arvestuslik rahvaarv 748 100^[3]. 2002. aastal moodustasid venelased 85,2% elanikest. Piirkonna põlisrahvas saamid moodustasid 0,2% elanikest.

• Afrikanda lennuväebaas
• Koška Javr
• Muurmani rannik