Mars Global Surveyor (MGS) oli NASA kosmosesond, mis uuris Marssi aastatel 1999 kuni 2006[1]. Sond startis 7. novembril 1996 ja jõudis Marsi orbiidile novembris 1997. Mars Global Surveyor oli esimene Marsile saadetud kosmosesond, mis kasutas lõplikule orbiidile jõudmiseks aeropidurdust. Protseduur oli sedavõrd edukas, et NASA kasutas seda ka järgmistel planeedile saadetud missioonidel.

MGS-i ülesanneteks oli uurida Marsi atmosfääri ja pinda, tuvastada võimalikud maandumispaigad tulevaste missioonide tarbeks ja edastada Maale teavet Marsi pinnal viibivatelt kulguritelt ja jaamadelt[2].

NASA kaotas Mars Global Surveyoriga ühenduse 2. novembril 2006.

Kirjeldus

Mars Global Surveyor on ristkülikukujuline karp, millel on kahel pool päikesepaneelid. Surveyor kaalus koos täidetud kütusepaakidega 1060 kg. Enamuse sellest moodustaski keskel asuv karp, mille sees oli kaks väiksemat ristkülikukujulist moodulit. Üks moodul, mida nimetati varustusmooduliks, sisaldas sondi elektroonikat, teadusseadmeid ja pardaarvutit. Teises moodulis, mida nimetati tõukejõu mooduliks, asusid sondi rakettmootorid ja kütusepaagid.

Sondi ehitas JPL ja selle ehitus maksis 154 miljonit, orbiidile viimine u. 65 miljonit ja selle käigus hoidmine umbes 20 miljonit USA dollarit aastas [3].

Teadusseadmed

Mars Global Surveyori pardal oli viis teadusinstrumenti:

  • Marsi Sondi Kaamera (MOC)
  • Marsi Sondi Laseraltimeeter (MOLA)
  • Soojusemissiooni Spektromeeter (TES)
  • Magnetomeeter ja Elektronide Reflektomeeter (MAG/ER)
  • Ultrastabiilne Ostsillaator (USO/RS)
  • Marsi Ülekandejaam (MR)

Marsi Ülekandejaam vahendas Spiriti ja Opportunity ning Maa vahelist sidet ja sondi kaudu vahendati kokku 7,6 gigabitti andmeid[4].

Missiooni lõpp

Sond lõpetas oma peamise missiooni jaanuaris 2001 ja NASA kaotas sellega ühenduse 2. novembril 2006[5], kui lennujuhid olid saatnud sondile korralduse korrigeerida oma päikesepaneelide asendit. Sond saatis vastuseks mitu veateadet, kuid samas ka kinnituse, et olukord on kontrolli all. See oli viimane kord, kui sond missioonijuhtimiskeskusega ühendust võttis[5]. Kolm päeva hiljem sai NASA sondilt nõrga signaali, mis viitas sellele, et sond on turvarežiimil ja ootab Maalt instruktsioone[6]. Pärast seda vaikis sond lõplikult. Katsed sondiga ühendust võtta lõpetati jaanuaris 2007 ja NASA kuulutas missiooni lõppenuks[7].

2007. aastal teatas NASA, et ilmselt hukutasid sondi vigane tarkvara ja selle tõttu ülekuumenenud aku[8][9]. Raporti kohaselt algasid vigasest tarkvarast, mistõttu kiilusid päikesepaneelid nende asendi vale muutmise tõttu kinni [10]. Surveyor arvas, et vea põhjuseks on vigane päikesepaneeli mootor ning muutis oma asendit, et päikesepaneel saaks taas päikesevalgust. See paljastas ühe sondi akudest päikesevalgusele ning aku kuumenes üle, mida sond tõlgendas ülelaadimisena. Seetõttu lõpetas MGS akude laadimise, mis põhjustas teise aku tühjenemise ja sondi töö lõppemise[7].

Sond kukub Marsi pinnale 2047. aastal[11].

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Space.com:Mars Global Surveyor: A New Generation of Space Probes
  2. ↑ MGS Science Summary
  3. ↑ NASA NSSDC:Mars Global Surveyor
  4. ↑ "NASA Mars Spacecraft Gear Up for Extra Work". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2016. Vaadatud 21. detsembril 2016.
  5. ↑ 5,0 5,1 SPACE.com:NASA Loses Contact With Mars Global Surveyor
  6. ↑ NASA struggles to contact lost Mars probe
  7. ↑ 7,0 7,1 Computerworld:Computer glitch led to Mars Global Surveyor's demise
  8. ↑ "Mars Global Surveyor (MGS) Spacecraft Loss of Contact" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. märts 2010. Vaadatud 21. oktoobril 2016.
  9. ↑ SPACE.com:Faulty Software Doomed Mars Spacecraft
  10. ↑ Faulty Software May Have Doomed Mars Orbiter
  11. ↑ LA Times:NASA Takes No Dirty Chances With Mars Rover
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Mars_Global_Surveyor
No tags for this post.