Markku Allan Alén (sündinud 15. veebruaril 1951 Helsingis) on Soome endine rallisõitja ja autosportlane.

Ta on autoralli maailmameistrivõistlustel sõitnud Fiati, Lancia, Subaru ja Toyota meeskonnas. 2011. aastani oli tema nimel enim maailmameistrivõistluste kiiruskatsevõite.

Kuigi Alén ei ole võitnud ühtki MM-tiitlit, hoidis ta mõnda aega enim etappe võitnud rallisõitja rekordit. Sealhulgas on ta kuus korda võitnud Soome ralli. Siiski võitis ta 1978. aasta rallihooajal FIA sõitjate karika, mis oli autoralli MM-i eelkäijaks. 1986. aasta hooajal oli Alén 11 päeva maailmameister, kuid kaotas tiitli Juha Kankkusele, kui Rahvusvaheline Autoliit (FIA) tühistas San Remo etapi tulemused.

Markku Alén sai huvi rallispordi vastu oma isalt Eero Alénilt, kes tuli 1963. aastal Soome meistriks jäärajasõidus. Isa eeskujul alustas Alén oma rallikarjääri jäärajasõidust, tulles Hankirallil Soome juunioride meistriks ja jäärajal Soome meistriks. Oma rallidebüüdi tegi Alén 18-aastaselt, kui saavutas Renault 8 Gordiniga 1000 järve rallil üheksanda koha. Pärast seda, kui ta oli sõlminud lepingu Volvoga ja saanud Volvo 142 juhiks, saavutas ta 1000 järve rallil kahel järjestikusel aastal (1971 ja 1972) teise koha.

Tema debüüt autoralli MM-võistlustel toimus 1973. aastal 1000 järve rallil, kus ta saavutas teise koha Timo Mäkineni järel. Sama aasta RAC rallil tuli ta aga kokkuvõttes kolmandaks, sõites sealjuures juba Fordiga (Ford Escort RS1600). See oli ka esimene ralli, kus ta kaardisõitjaks oli Ilkka Kivimäki.

Aléni esinemised Soome rallil köitsid Fiati ja Fordi tähelepanu. Tema reputatsiooni kindlustas kolmas koht RAC rallil, kus ta ajas esimesel päeval auto üle katuse ja platseerus 178. kohale. Siiski sõlmis Alén Fiatiga lepingu, mis võimaldas talle suurt palka. Alén oli ka esimene rallisõitja, kes tegeles personaalse fitnessiprogrammiga.

1974. ja 1975. aasta hooajal sõitis Alén Fiat 124-ga. Ta saavutas mitmeid poodiumikohti ning võitis 1975. aastal Portugalis oma esimese ralli. 1976. aasta hooajal sõitis ta uue Fiat 131-ga, mis osutus suureks edasiminekuks võrreldes eelkäijaga. Alén võitis 1976. aasta 1000 järve ralli ning 1977. aasta Portugali ralli ning aitas Fiatil võita nende esimese konstruktorite karika 1977. aastal.

1978. aasta hooajal võitis ta Fiatiga kaks sõitu ning tuli viis korda järjest poodiumile. San Remo rallil ta debüteeris Alitalia Fiati Lancia Stratosega ning võitis sellega oma kolmanda ralli sel hooajal. Need esitused tõid Alénile FIA sõitjate karika ning viisid Fiati teist korda järjest konstruktorite karika võitjaks. Alén jätkas sõitmist Fiatil 1981. aasta hooaja lõpuni, võites vähemalt ühe osavõistluse igal hooajal. 1980. aastal tuli Fiat kolmandat korda konstruktorite võitjaks. Aléni parimaks saavutuseks jäi aga kolmas koht MM-i kokkuvõttes 1979. aastal.

Pärast seda, kui Fiat loobus osalemast MM-võistlustel, liikus Alén Lancia võistkonda. 1982. aasta MM-il debüteeris ta Lancia esimese B-rühma autoga, Lancia 037-ga, mis tänu oma tagaveole oli kiire eelkõige asfaldirallidel. Aléni kolm etapivõitu 1983. aasta hooajal aitasid Lancial konstruktorite arvestuses napilt alistada nelikveoline Audi Quattro ning võita konstruktorite karikas. Alén individuaalarvestuses saavutas 1983. aasta hooajal kolmanda koha. 1984. aastal saavutas Lancia vaid ühe võidu, mille tõi Alén Korsika rallil. Ühtlasi oli see Lancia 037 viimane etapivõit. 1985. aasta hooaja lõpul vahetati Lancia 037 nelikveolise Lancia Delta S4 vastu välja. Debüüt RAC rallil uue Deltaga tõi Alénile teise koha.

1986. aasta Korsika rallil sai surma Aléni tiimikaaslane Henri Toivonen. Pärast seda sai Alénist selgelt tiimi liider. Alén kaotas 1986. aasta MM-i sõitjate arvestuses Juha Kankkunenile, kuigi oli 11 päeva olnud maailmameister. Nimelt võitis Alén San Remo ralli, kus Peugeot, mille sõitja Kankkunen oli, jäeti korraldajate poolt kõrvale. Peugeot vaidlustas otsuse ning San Remo ralli tulemused tühistati, tagades MM-tiitli seega Kankkunenile.

Alén jätkas Lanciaga peale B-rühma likvideerimist 1986. aastal ning kohanes edukalt A-rühma autoga. Ta võitis kolm etappi Lancia Delta HF 4WD-ga 1987. aasta hooajal, kuid kaotas võimaluse saavutada teine koht 1987. aasta RAC rallil, kui ta sõitis autoga üle katuse. Ta võitis veel kolm etappi 1988. aasta MM-il, sealhulgas esimese RAC rallil. Alén saavutas maailmameistrivõistlustel kokkuvõttes teise koha. 1988. aasta RAC ralli võit jäi Aléni viimaseks võiduks MM-il.

1990. aasta hooaja hakul liitus Alén noore Subaru võistkonnaga ning saavutas esimesed edusammud Subaru Legacy'ga, nagu näiteks neljas koht 1990. aasta 1000 järve rallil ning kolmas koht 1991. aasta Rootsi rallil. 1991. aasta MM-i kokkuvõttes tuli Alén kaheksandaks.

1992. aasta hooajaks liitus Alén Toyota tiimiga, kus ta mängis teise sõitja rolli Carlos Sainzi kõrval. Hooaeg Toyotaga tõi Alénile kolmanda koha 1000 järve rallil ning viienda koha MM-i kokkuvõttes.

1993. aasta hooajal oli Alén lepinguta, mistõttu sõitis erinevatel autodel. Hooaja hakul sõitis ta Toyota ja Subaruga, saavutades vastavalt Toyotaga teise koha Safari rallil ning Subaruga neljanda koha Portugali rallil. Alén sõitis ka Subaru Imprezaga selle debüüdil 1993. aasta Soome rallil, mis lõppes Aléni jaoks katkestamisega. See sõit lõpetas Aléni karjääri tipprallisõitjana.

1995. aastal sõitis Alén Alfa Romeoga kaks sõitu (ITC) ja DTM sarjas, kus ta parimaks jäi 10. koht Helsingi osavõistlusel. 1996. ja 1997. aastal sõitis Alén Androse jäärajavõistluste auhinnasarjas.

Tähistamaks oma 50. sünnipäeva 2001. aastal, osales Alén Soome rallil, kus saavutas Ford Focus WRC-ga 16. koha. Ta on osalenud kaks korda Pariis-Dakari rallil veoautode klassis.

Markku Aléni poeg Anton Alén võitis 2006. aasta Soome rallil N-grupis.