See artikkel on ajakirjanikust; kaastöö saatjast (näiteks muuseumile) vaata korrespondent (kaastöö saatja); majanduse mõistest vaata korrespondent (majandus); Ukraina ajakirja kohta vaata Korrespondent (Ukraina).

Korrespondent on perioodikaväljaande, televisiooni, raadio, uudisteagentuuri või e-väljaande toimetuse ülesandel väljaspool toimetust töötav koosseisuline või vabakutseline ajakirjanik, kes peab saatma teateid või hankima kaastööd teatud riigist või piirkonnast või teatud sündmuste kohta.

Eristatakse kohalikku, välis-, eri- ja ühiskonnakorrespondenti. Kohalik korrespondent esindab toimetust mingis piirkonnas ja väliskorrespondent välisriigis; erikorrespondent on seotud mingi erakorralise sündmusega (näiteks sõjakorrespondent); ühiskonnakorrespondent on toimetuse kaastööline, kes võib esineda toimetuse nimel.

Koosseisulisel korrespondendil on tavaliselt oma büroo ja kaastöölised.

Suurimad korrespondentide võrgud on RDAl ja BBCl.

 Pikemalt artiklis Kohalik korrespondent

Kohalikud korrespondendid töötavad tavaliselt suuremates linnades, sealhulgas riigi pealinnas, kui väljaande toimetus asub väljaspool pealinna. Nad toodavad peamiselt poliitilisi uudiseid ning eelkõige vahendavad taustainfot ja kommenteerivad. Parlamendikorrespondendid jälgivad parlamendidebatte ja käivad pressikonverentsidel.

Saksamaal korraldavad ministrid tavaliselt mitteformaalseid kohtumisi ajakirjanikele, kuhu kutsutakse konkreetseid inimesi. Et taustainfot saada, peavad korrespondendid hoidma suhteid poliitikute ja ametnikega. Lähedus inimestega, kelle tööd nad kajastavad, võib kahjustada nende objektiivsust ja sõltumatust. Nad võivad teadlikult või tahtmatult saada valitsuse või mõne erakonna hääletoruks. Kui nad avaldavad poliitikute suhtes kriitilisi seisukohi, võidakse nad kutsutute seast välja arvata.

 Pikemalt artiklis Väliskorrespondent

väliskorrespondent teeb ajakirjanduslikku tööd välismaalt. Ta peab oskama asukohamaa keelt ja tal peavad olema eelteadmised selle poliitilisest olukorrast ja kultuurist. Väliskorrespondendi teemad ulatuvad poliitikast kultuurini. Uudiseid hangivad enamasti ainult uudisteagentuuride väliskorrespondendid. Teistelt väliskorrespondentidelt oodatakse eelkõige taustavaatlusi ja reportaaže.

Enamik koosseisulisi väliskorrespondente veedab asukohariigis kolm kuni seitse aastat ja tuleb siis kodutoimetusse tagasi või läheb üle te9ise riiki. Rotatsiooni eesmärk on vältida liiga suurt sulandumist asukohariigiga ja liiga suurt rutiini.

Puuduva või piiratud ajakirjandusvabadusega maades puutuvad väliskorrespondendid kokku riikliku tsensuuriga. Nad ei saa vabalt liikuda ja intervjuusid teha. Saadav info võib olla võltsitud või manipuleeritud. Korrespondent võidakse ka maalt välja saata.

Väliskorrespondendid kaebavad sageli, et meedia huvi piirdub üksikute teemadega, mida peetakse löövateks. Nii tekib asukohamaadest moonutatud pilt. Aafrikast teatatakse ainult sõdadest, katastroofidest ja näljahädadest. Inimesed võtavad meelsasti vastu seda infot, mis nende eelarvamusi kinnitab.

Sageli katab üks väliskorrespondent palju riike ning tal tuleb info ammutada nende maade meediast. Sageli ta lihtsalt tõlgib sealt ja vahendab info ilma omapoolse uurimiseta kodumaale. Ka uudiste edastamise kiiruse nõue takistab süvenemist.

 Pikemalt artiklis Erikorrespondent

Erikorrespondent valgustab mõnd kindlat sündmust, näiteks paavstivalimisi, maavärina tagajärgi või olümpiamänge. Lähetus võib kesta mõned päevad kuni mitu kuud.

 Pikemalt artiklis Erikorrespondent

Parlamendikorrespondent valgustab mõne riigi parlamendi või ka Euroopa Parlamendi tööd.

 Pikemalt artiklis Sõjakorrespondent

Sõjakorrespondendid on põhimõtteliselt sõja erikorrespondendid. Sageli on nad väliskorrespondendid, kes piirkorda hästi tunnevad. Nende ülesanne on lugejatele või vaatajatele kohapealset olukorda tunnistajatena võimalikult realistlikult ja objektiiivselt kirjeldada. Raadio- ja telekorrespondendid teevad vahel ka otsereportaaže.

Esimeseks sõjareporteriks peetakse William Howard Russellit, kes 1854 oli Timesi kirjasaaja Krimmi sõjas. Varem tehti phvitseridele ülesandeks kirjutada ajakirjandusele aruandeid, mida saadeti postiga. Uute realistlike kirjelduste tõttu kehtestas Briti ülemjuhataja kindral William John Codrington veebruaris 1856 sõjateadete tsensuuri.

• korrespondentliige (kirjavahetajaliige)