Kolmas maailmasõda (III maailmasõda) on hiljemalt 1941. aastal esmamainitud väljend, mis peaks hüpoteetiliselt määratlema kolmandat ülemaailmselt ulatuslikku sõjalist konflikti pärast I ja II maailmasõda. Taolisi konflikte on vahel nimetatud ka külmaks sõjaks või terrorismivastaseks sõjaks. Seevastu teised on eeldanud, et taoline konflikt ületaks varasemad maailmasõjad nii ulatuselt kui ka hävitavalt jõult ja mõjult.

II maailmasõda algatati aastal 1939. Hukatuse eel arvati rahvasuus, et I maailmasõda (1914–1918) oli sõda, mis lõpetas sõjad. Üldisesse teadvusesse ei jõudnud sõjakoledused uute aastakümnete lootusrikkuses, edasipürgimuses ja ülemaailmastumises, usuti et sellise ulatusega globaalset konflikti ei saa enam kunagi tekkima. I maailmasõda nimetati eriti sõdadevahelisel perioodil ja peamiselt inglise keeles suureks sõjaks (Great War). II maailmasõja puhkemine lükkas aga ümber lootused, et inimkond võiks olnud välja kasvanud kihutustest niivõrd laiahaardelistele ülemaailmsetele sõdadele.

Külmale sõjale pandi alus aastal 1945. Natsi-Saksamaa oli tingimusteta kapituleerimisega nõustunud pärast Hitleri suremist ja vahetult enne Berliini deklaratsiooni, millele järgnes kolme võitjariiki liitev Potsdami konverents. Nõukogude Liit langes totalitaristlikuna tegelikkuses täideviidud invasioonide ja okupatsioonidega varsti ebasoosingusse, sest toime pandi edasisi roimasi ja küüditamisi ning sunnitöö kohaldamist, mil lakkas poolehoid teise maailmasõja liitlastelt. Stalini nõudmisi hakati välistama, kes eiras sotsialismi viljeledes ja kommunistlikele ideedele teid rajades omakorda rahvusvahelist õigust. Tema juhitud hilisstalinistlikes süstemaatilistes väljapressimistes tunnistati nn punaimpeeriumi varjutavat kaubanduslikku defitsiiti, majanduslikku stagnatsiooni kui ka diplomaatilist isolatsiooni.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamisest ja tegevusest olenemata leidis aset globaalne polariseerumine, mis jagas maailma kaheks üha vastanduvaks leeriks: Lääneblokki juhiti Washingtonist ning Idablokki aga Moskvast. Euroopa enamikest demokraatlikest riikidest moodustas üleatlandiliselt sõjalise liidu Kanada ja Ameerika Ühendriikidega ehk NATO-ga. VLO lõid Nõukogude-meelsed vastukaaluks kuus aastat hiljem, 1955. aastal. Igapäevast elu mõjutas vastasseis ehk kahepolaarne maailmakord peaaegu et kõigil tasanditel, mida ilmendasid ühelt poolt nii sõnavabadus kui teiselt poolt propaganda. Poliitiline maastik üle maailma jäi halvatuks aastakümnenditeks.

1930. aastail teoretiseerisid ahelreaktsioonidest uraanis nii Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liit kui Ameerika Ühendriigid. Manhattani projekti tulemil heideti tuumapommid kapituleerimiseks Jaapani linnadele Hiroshima ja Nagasaki. Teine maailmasõda on maailma ajaloos olnud ainus tuumasõda. Moskva käsutusse levis saavutatud tuumatehnoloogia Nõukogude-meelse teadusvahetuse ja spionaažiga. Nõukogude tuumaprogramm oli alanud küll aastast 1942, kuid esimese tuumapommi õhkimise katsetuseni jõuti aastal 1949. Brežnevi ametisoleku alguseks omas NSV Liit üle 6000 tuumalõhkepea, USA omas samas neid üle 30 000. Nõukogude Liidu lagunemise ja niinimetatud raudse eesriide langemise alguseks olid vastavad näitajad hoopis üsnagi pöördvõrdelised, mõlemal osapoolel oli hulgaliselt massihävitusrelvi.

Tuumaheidutus oli süvendanud üha rohkem patiseisu, mis võinuks vallanduda kolmanda ülemaailmse sõjaliselt ulatusliku konfliktina. Niisamuti võisteldi kosmose vallutamises, mis sümboliseeris üleolekut teaduses ja tehnoloogias. Külma sõja aastatel nägid paljude riikide sõjaväe- ja tsiviilvõimud ette kriisi, mis päädinuks III maailmasõjaga. Planeeritud stsenaariumid ulatusid tavapärasest sõjapidamisest piiratud või täieliku tuumasõjani. Külma sõja haripunktis töötati välja vastastikuse garanteeritud hävingu doktriin (MAD).

21. sajandi alguseks on maailma jõudude tasakaal multipolaarne.

 Pikemalt artiklis Uus külm sõda

Venemaa Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov on ütelnud Vene-Ukraina sõjas, et III maailmasõda oleks tuumasõda.^[1]

Ukraina Vabariigi president Volodõmõr Zelenskõi mainis siiski 2023. aasta videopöördumises Kuldgloobuse auhinnagala poole, et "III maailmasõda ei tule, sest see ei ole triloogia", tänades liitlasi vabast maailmast.^[2]

• Psühholoogiline sõda
• Bioloogiline sõda
• Teabesõda