See artikkel räägib sillatüübist; Tartu silla kohta vaata artiklit Kivisild (Tartu); Perekonnanime kohta vaata artiklit Kivisild (perekonnanimi)
Tänaseni Roomas säilinud Ponte Sant'Angelo (valminud 134 pKr) 18. sajandi maalil
Alcántara sild Hispaanias Extremaduras (valminud 106 pKr)
Anji sild Hiinas Hebeis (valminud 7. sajandil)
Ponte Vella Hispaanias Ourenses (valminud 1230)
Pont du Diable Pyrénées-Orientalesis (sildeava 45 m; valminud 14. sajandil)
Pont Neuf Pariisis (valminud 1607)
Kivisild Tartus (1784–1944; projekti autorid Johann Zaklowsky ja J. Carl Siegfrieden)
Kuldiga sild (valminud 1874; projekti autorid Otto Dietze ja Frīdrihs Staprāns)
Landwasseri viadukt Šveitsis Graubündenis (valminud 1902; projekti autor Alexander Acatos)

Kivisild, ka kivivõlvsild ehk kivikaarsild (inglise keeles masonry arch bridge) on loodus- või tehiskivist ehitatud sild. Kivivõlvsillad on kandva võlvkaarega, millele sõidutee laotud massiivse müüritisena. Tarinduselt kuuluvad nad kaarsildade sekka (kitsamalt võttes ülalsõiduteega kaarsillad).

Kivisildu hakati ehitama juba tuhandeid aastaid tagasi. Kuulsamate ja vanimate säilinud kivisildade hulka kuuluvad Arkadiko sild Kreekas ja Alcántara sild Hispaanias (ehitatud aastatel 88–100 pKr) jpt. Arkadiko sild (u 1300–1190 eKr) on Mükeene ajast pärit sild tänapäevases Kreekas Peloponnesoses. Kreeka pronksiaega dateeritud algeline kivisild on üks vanimaid siiani eksisteerivaid võlvsildu (pseudovõlviga).[1][2]

Antiikmaailmas tundsid etruskid juba võlviladumise kunsti. Seda oskust kasutasid nad ka sildade ehitamisel. Roomlased, kelle sillaehituse teadmised pärinevad etruskitelt, olid need, kes täiustasid ja levitasid sildade ehitamise võlviladumise tehnikat kogu Euroopas.

Vana-Rooma vanemate sildade hulka kuuluvad tänaseni säilinud mitmeavaline Pons Milvius (valminud aastal 109 eKr) ja kaheavaline, 24 m silletega Fabriciuse sild (69 eKr).

Arvatakse üsna kindlalt, et hiinlased leiutasid võlvi iseseisvalt, kas enne või pärast kreeklasi ja et nad ehitasid võlvsildu varakult, võib-olla isegi enne roomlasi.[3] Hiina arheoloogide sõnul on vanim sild Lurenqiao sild, mis ehitati 3. sajandil pKr Henani provintsis Luoyangi palee lähedale.[4]

Anji sild, mis meenutab 19. sajandi lääne sildasid, ehitati 7. sajandi alguses.[5] Tegemist on maailma vanima lahtiste viklitega segmentkaarse sillaga[6] ja Hiina vanima siiani kasutusel oleva sillaga. See asub Hebeis. Selle silde ulatus on 37,4 meetrit. Ehitas müürsepp Li Chun.[4]

Keskaegsetest sildadest oli pikima sildeavaga Lombardias 1377. aastal ehitatud Trezzo sild (72 m). Alles tööstusrevolutsiooni aegu suudeti ehitada (malmtarindust evitades) pikema avaga sild. Kivisildadest rajati Trezzo sillast pikema võlvkaarega sild alles 20. sajandi alguses (Adolphe sild Luxembourgis).

Kivivõlvsildu (väljaspool Eestit)

Suureavalisi kivikaarsildu

Adolphe sild Luxembourgis (valminud 1903; sildeava 84 m; projekti autorid Paul Séjourné ja Albert Rodange)

Changhong Bridge in Kaiyuan, Yunnan 04.jpg|pisi|Kaiyuan Changhongi sild Hiinas Yunnanis (sildeava 112 m; valminud 1961)]]

Kivivõlvsildu Soomes

Brobackan sild Helsingis (valminud 1896)

Paevõlvsildu Eestis

Suursild Kuressaares (valminud 1820. aastatel)
Vanamõisa sild Pärnumaal (valminud 1820. aastatel)
Konuvere sild üle Vigala jõe (valminud 1861)
Raudkivivoodriga Soodla kivivõlvsild üle Jägala jõe Harjumaal Anija vallas (valminud 1876; renoveeritud 2012)

Vanimad säilinud sillad Eestis on pärit 19. sajandi alguskümnendeist. Võib arvata, et kuni selle ajani ehitati vaid puitsildu (kui Tartu Kivisild välja arvata). Kivisildu hakati ehitama Põhja-Eestis, kus leidub selleks sobiv ilmastikukindel ja hästi töödeldav materjal – paas. Neid ehitati ühe- või paljusildelistena võlvtarinduses.[7]

Kuressaares paljusildeline Suursild üle Põduste jõe on 1820. aastatel ehitatud maanteesild, mis on oma kogupikkuselt (105 m) Eesti pikimaid kivisildu. Samast aastakümnendist on säilinud ka 58 m pikkune Jõelähtme sild ja 64 m pikkune Vanamõisa mõisa sild (üle Vanamõisa jõe), mida ehitusajaloo uurija Hubert Matve pidas arhitektuurilt ja tarinduselt silmapaistvaimaks paesillaks Eestis. Vanamõisa sild on (tollal tavapäraste) ringikaarevõlvidega, millest üks võlv on sildega 8,3 m.[7]

1861. aastal valminud üle Vigala jõe Tallinna–Pärnu maanteel 110 m pikkune viie kaaravaga Konuvere sild on esimesi Eesti sildu, mille projekteerija ja ehitaja on nimeliselt teada. Ringikaarvõlvide silded 9,15 m. Projekti autor F. W. Alisch.[7]

1876. aastal valminud üle Jägala jõe Friedrich Modi projekti järgi kolmesildeline Soodla sild (ringikaarvõlvide silded 8,5 m) on arhitektuuriliselt ja ehitustehniliselt silmapaistev ehitis, üks väheseid üleni raudkivivoodriga võlvsildu.[8] Renoveeriti 2012. aastal.

Viimaseks suureks paesillaks jäi 1904. aastal valminud Raplamaal Märjamaa–Koluvere maanteel üle Kasari jõe 77 m pikkune viiesildeline Sipa sild, Eesti viimati ehitatud suur silmapaistva arhitektuuriga paesild.[9][10] Ringikaarvõlvide silded 12,7 m.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Hope Simpson, R.; Hagel, D. K. (1998). Mycenaean Fortifications, Highways, Dams and Canals. Studies in Mediterranean Archaeology. Vol. CXXXIII. ISBN 91-7081-212-8.
  2. ↑ Hope Simpson, R. (1998). "The Mycenaean Highways". Classical Views. XLII (17 ed.): 239–260.
  3. ↑ Prade, Marcel (1990a). Les grands ponts du Monde (in French). Poitiers: Brissaud, p. 217, ISBN 2-902170-68-8.
  4. ↑ 4,0 4,1 "Stone Arch Bridge". chinafacttours.com (in French).
  5. ↑ "Pont du Zhaozou". Structurae (in French).
  6. ↑ "État du patrimoine mondial en Asie et dans le Pacifique, 2003". UNESCO (in French). p. 11.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Hubert Matve. "Eesti sillaehitus", TTÜ Kirjastus, 2004. Lk 141–144
  8. ↑ Hubert Matve. "Eesti sillaehitus", TTÜ Kirjastus, 2004. Lk 67
  9. ↑ Hubert Matve. "Eesti sillaehitus", TTÜ Kirjastus, 2004. Lk 97
  10. ↑ Hubert Matve. "Eesti sillaehitus", TTÜ Kirjastus, 2004. Lk 106
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Kivisild
No tags for this post.