Hiragana on üks kahest jaapani silbitähestikust ehk kanast, mida kasutatakse teiste märkidega läbisegi. Kui jaapani keeles kasutatavatel hiina märkidel ehk kanjidel on kindel tähendus, siis hiraganat ja teist silbitähestikku katakanat kasutatakse foneetiliselt. Hiraganat kasutatakse peamiselt grammatiliste elementide märkimiseks, näiteks kui kanji 読 tähendab "lugema", siis hiraganaga saab tähistada selle pööret: 読んでいる (yondeiru) – "loen".

Kirjutamisreeglid

Ē või ei on enamasti kirjutatud えい, kuid on traditsioonilise sõnu, kus esineb ええ-na. おう tähendab ō (oo), kuid mõnes traditsioonilises sõnas kirjutatakse おお. Näiteks いもうと (imōto – 'noorem õde') ja おおきい (ookii – 'suur'). Topeltkonsonanti väljendatakse väikese tsu-ga (つ) esimese konsonandi kohapeal. Näiteks けっこん (kekkon – 'abielu'). Topeltkonsonant esineb ainult sõna keskel. Ji ja zu kirjutatakse reeglina じ ja ず. Mõnes sõnas on traditsiooniliselt ぢ ja づ. Hiragana järgib traditsiooni, kus kolm partiklit kirjutatakse hääldusest erinevalt. O, kasutatakse partiklina を, mitte お. E, kasutatakse partiklina へ, mitte え. Wa, kasutatakse partiklina は, mitte わ. Hiragana sümbolite ゐ (wi) ja ゑ (we) kasutamisest on loobutud.

Hääldus

Romanjis ī, ā, ū, ō, ē tähendavad topelttäishäälikut. Jaapani keeles puudub üldine sõnarõhk, kuid esineb erinevaid dialekte. Jaapani keele hääldus sarnaneb üsna palju eesti keele omaga, kuigi leidub ka erandeid.

う u – eesti u ja õ vahepealne.　し (shi), ち (chi), じ (ji) häälduvad tugevalt palataliseeritud vastavalt s-na, t(s)-na ja dz-na. Poolvokaali j kasutatakse や (ya) puhul. わ wa – hääldub nagu (u)a eesti sõnas raua(raud). Eesti r ja l vahepealsena hääldub ra (ら) r. N (ん) hääldub nagu m b ja p ees. Näiteks ねんまつ (nenmatsu hääldatakse nemmatsu) või さんぽ (sanpo hääldatakse sampo).

Joonte tõmbamise järjekord ja suund

Üldine jaapani silbikirja sümbolite kirjutamise järjekord on järgmine:

  • lateraalne joon vasakult paremale;
  • vertikaalne joon ülevalt alla;
  • ringikujuline päripäeva joon.

Hiragana tabel

Vokaalid yōon
あ a い i う u え e お o (ya) (yu) (yo)
か ka き ki く ku け ke こ ko きゃ kya きゅ kyu きょ kyo
さ sa し shi す su せ se そ so しゃ sha しゅ shu しょ sho
た ta ち chi つ tsu て te と to ちゃ cha ちゅ chu ちょ cho
な na に ni ぬ nu ね ne の no にゃ nya にゅ nyu にょ nyo
は ha ひ hi ふ fu へ he ほ ho ひゃ hya ひゅ hyu ひょ hyo
ま ma み mi む mu め me も mo みゃ mya みゅ myu みょ myo
や ya ゆ yu よ yo
ら ra (kana)ra り ri る ru れ re ろ ro りゃ rya りゅ ryu りょ ryo
わ wa ゐ wi ゑ we を o/wo
ん n
が ga ぎ gi ぐ gu げ ge ご go ぎゃ gya ぎゅ gyu ぎょ gyo
ざ za じ ji ず zu ぜ ze ぞ zo じゃ ja じゅ ju じょ jo
だ da ぢ (ji) づ (zu) で de ど do ぢゃ (ja) ぢゅ (ju) ぢょ (jo)
ば ba び bi ぶ bu べ be ぼ bo びゃ bya びゅ byu びょ byo
ぱ pa ぴ pi ぷ pu ぺ pe ぽ po ぴゃ pya ぴゅ pyu ぴょ pyo

Vaata ka

Kirjandus

  • Jaapani keele grammatika, Elli Feldberg, 2009 Kirjastus Ilo ja Elli Feldberg ISBN 978-9949-17-059-3
  • How to use good japanese, The Japanese Language School of The International Students Institute, Japan
  • First Course in Japanese, Character Workbook, Tamako Niwa, 1971, University of Washington Press, Seattle and London
  • Japanese for buys people, Associatoin for Japanese-Language Teaching, 1986, Kodansha International LTD. ISBN 4-770-1099-0
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Hiragana
No tags for this post.