Egon Nuter (sündinud 23. septembril 1955 Tallinnas) on eesti näitleja ja lavastaja.

Ta on tuntud eeskätt komöödianäitlejana, kes jõudis populaarsuse tippu 1990. aastatel, kui hakkas teatrilavastustes ja estraadil kehastama ja parodeerima president Lennart Merd.

Egon Nuter on lõpetanud 1973. aastal Tallinna 21. Keskkooli. Keskkoolis õppis ta süvendatult helitehnikat ja hiljem omandas kitsasfilmi kinomehaaniku kutse. Seejärel töötas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi tehnilises teenistuses ning õppis töö kõrvalt TPI mehaanikateaduskonnas masinaehituse tehnoloogiat.^[1]

1980. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise erialal.^[2]

Aastatel 1981–2002 oli Nuter Vanalinnastuudio näitleja.^[2]

2002. aastast oli ta vabakutseline näitleja ning töötas mittekoosseisulisena Vana Baskini teatris, Endla teatris, Kuressaare Linnateatris jm.^[2]

Pärast seda, kui Vanalinnastuudio reorganiseeriti teatriks NO99, asutas Eino Baskin 2005. aasta märtsis Vana Baskini Teatri, millega andis tööd 14 näitlejale, kes pärast Vanalinnastuudio reorganiseerimist töötuks jäid, sealhulgas Nuterile. ^[3]

2019. aastast on Egon Nuter Tallinna Linnateatri näitleja.^[4] 2025. aasta märtsi seisuga on ta Linnateatri vanim näitleja.^[5]

Nuter on mänginud filmides^[2] "Nipernaadi", "Привет с фронта", "Hundiseaduse aegu", "Русалочьи отмели", "Kummaline missis Savage", "Surmatants", "Salongis ja kongis", "Слеза Князя тьмы", "Minu Leninid", "Kallis härra Q", "Vanad ja kobedad saavad jalad alla", "Oli mis Oli", "Georg", "Den store trollkarlen", "Teisel pool", "Tuulepealne maa", "Punane elavhõbe", "Lumekuninganna", "Võta või jäta", teleseriaalides "Riigipiir" ja "Von Fock" jm.

Eesti Televisiooni telesarjas "Õnne 13" on Nuter mänginud ligi 30 aastat (1996. aastast tänini) Kergese Jürkat. Ta on naerutanud rahvast ETV huumorisarjades "Kõverpeegli klassikat" (2007), "Kahe sõbra lood" (1992–1993), "Abistav käsi" (2004), "Hajameelselt abielus" (2005–2009), "ENSV", "Eesti nüüd siis Vabariik" jpt, aga ka Kanal 2 sketšisaates "Wigla show".

Soome draamasarjas "Minu mehe naine" (2022) on tal soomekeelne roll Peetrina.^[6]

Teatud välise sarnasuse tõttu on ta sageli imiteerinud president Lennart Merd. Esimest korda teatrilaval kehastus Nuter presidendiks Vanalinnastuudios 1990. aastatel, siis piirdusid ta osatäitmised mõne lausega.^[7] Kuid seda tegelast kehastas ta juba ülimenukalt ka Andrus Kivirähki näidendi põhjal loodud lavastuses "Meri ja Orav" (2009).^[8]

Lennart Mere rollis oli ta ka Heidi Sarapuu lavastuses "Lennud" (2017).^[9]

„Ta [Lennart Meri] ükskord helistas mulle ja ma vabandasin, et härra Meri, peab teid jälle parodeerima, Kivirähk on kirjutanud uue loo "Orav ja Meri", mille peale president ütles, et no kuule, tööd peab ikka tegema.“

– Egon Nuter^[7]

• 1981 Pierre Chenot "Kes aevastas?" (Atropos)
• 1982 Aleksandr Suhhovo-Kobõlin "Toimik" (Omega)
• 1983 Enn Vetemaa "Ikka veel püha Susanna" (Jaan)
• 1984 Jean Anouilh "Tuuleiil" (Ajakirjanik)
• 1984 Aleksandr Tšhaidze "Kolmest kuueni" (Gia)
• 1985 Eduardo de Filippo "Silinder" (Antonio)
• 1986 Oskar Luts / Mati Unt "Raha!" (Mart)
• 1987 Eduard Radzinski "Kena naine lillega" (Fedja)
• 1987 Nikolai Gogol "Revident" (Dobtšinski)
• 1988 Joseph Kesselring "Hapu vein ja sinihape" (Teddy)
• 1990 Neil Simon "Jumala soosik" (Ben)
• 1990 Hugo Raudsepp "Salongis ja kongis" (Mikk Mihkelson)
• 1990 Felicien Marceau "Presidendi sõber" (Jasquet)
• 1991 Hugo Raudsepp "Ameerika Kristus" (Alfred Männik)
• 1992 Ferenc Molnár "Riviera" (Misch ja Caselle)
• 1993 Toomas Kall / Eino Baskin "Prügikast ehk Alguse asi" (osaline)
• 1993 Jonnie Mortimer / Brian Cooke "Kui kass on kodunt ära, siis..." (Georg Roper)
• 1994 Toomas Kall "Prügikast 2 ehk Põhi paistab"
• 1995 Guy de Maupassant / Ago-Endrik Kerge "Mina, Bel-Ami" (Georges Duroy (Bel-Ami))
• 1996 Oskar Luts / Toomas Kall "Tagahoovis" (Pastelli)
• 1996 Marcel Pagnol "Härra Topaze" (Tamise)
• 1997 Toomas Kall / Eino Baskin "Raadio Null" (osaline)
• 1997 Ray Cooney "Raharalli" (Vic Johnson)

• 1984 Fjodor Dostojevski "Valged ööd" (Üürnik)
• 1989 Vallo Raun / Tamur Tohver "Mandlitort" (Võõras mees)
• 1989 Katrin Lange / Salme Reek "Kartulikäkid ja vaarikakissell" (Pikk)
• 1992 Mati Unt / Aino Lauri "Räägivad" (Eerika mees)
• 1997 Madis Kõiv / Tamur Tohver "Haug" (Hääl 2)
• 1998 Jüri Tuulik / Tamur Tohver "Taevaredel" (Mees 2)
• 1999 Ervin Õunapuu / Tamur Tohver "Õhtueine Emmauses" (Sekretär)
• 2001 Petri Salin / Solveig Mattson "Rännukutse" (Hirn)
• 2009 Urmas Vadi "Maailma parim küla" (Vang 3)
• 2021 Mika Myllyaho / Tamur Tohver "Garaaž" (Oll)
• Piret Jaaks, Kristiina Jalasto / Laura Kalle "Juuksur", 4. hooaeg (Vanahärra)

• Alan Ayckbourn "Dublant", Vana Baskini Teater, 2007
• Edward Albee "Loomaaialugu", Kuressaare Teater, 2007
• Villu Kangur "Nääripidu", Hansahoovi Teater, 2009
• Neil Simon "Armastab, ei armasta?", Komöödiateater, 2010
• Indrek Taalmaa, Egon Nuter "Parimad palad Indrek Taalmaa ja Egon Nuteri lavastustest", Tallinna Kammerteater, 2014
• Inga Lunge "Garderoobikaaslased", Emajõe Suveteater / Karlova Teater, 2016
• Egon Nuter, Indrek Taalmaa "Soolo kahele", 2020
• Peter Quilter "Lumevangis", Komöödiateater, 2023

• 2022 – EFTA (Eesti filmi- ja teleauhinnad) – parim meesnäitleja sarjas ("EnsV")
• 2024 – ABC Motorsi näitlejapreemia
• 2025 – Eesti Näitlejate Liidu auraha

• 2019 – Tallinna Linnateatri parim meesnäitleja (Ants Rahuoja rolli eest lavastuses "Miljoni vaade")
• 2020 – Tallinna Linnateatri parim meesnäitleja (Martin Lampe rolli eest lavastuses "Kant" ja Abel Znorko rolli eest lavastuses "Enigma variatsioonid")

Egon Nuteril on üle 32 aasta kestnud abielust kaks poega ja tütar. Abielu lahutati 2010. aastal.^[10][11]

Pärast seda on tema elukaaslane olnud näitleja Liina Tennosaar.

• Kaire Kenk. Elulust ⟩ Näitleja Egon Nuter ootab seitsmekümnendaid eluaastaid Postimees.ee / 60+, 11. september 2022
• Helina Piip. Egon Nuter: „Ei, elulooraamatut ma kirjutada ei soovi.“ Õhtuleht.ee / Naisteleht, 19. märts 2025
• Keilit Bauer. Egon Nuter: olen vanuses, kus mõnikord tunduvad ka keskealised daamid noorena Eesti Naine / Delfi Lood, 25. märts 2025