Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.

Osadel loomadel areneb loode organismis teatud staadiumini, saades toitaineid kas muna varuainetest või emakoogi kaudu, ja päädib tihtilugu sünnituse ehk elussünnitamise ehk poegimisega.

Vivipaaria korral areneb loode kas^[1]:

• munasarjas – näiteks kärssussidel, limustel, skorpionitel;
• munajuhas;
• emakas – lestadel, haidel, imetajatel;
• tupes – tsetsekärbestel, siilkärbestel.

Vivipaaria on tänapäeval imetejate levinuim paljunemise viis.

 Pikemalt artiklis Vivipaaria taimedel

Osadel taimedel (näiteks mangroovipuud) valmivad seemned saavad toitaineid taime viljast ja idanevad taimel; osadel taimedel (näiteks kõrreline alpi nurmikas), kes paljunevad vegetatiivselt risoomidega^[2].

Mitmed laukude perekonna taimeliigid on vivipaarid, kuna neil arenevad õisikus sigisibulad: küüslauk, Allium caeruleum, A.proliferium, A.vineale, A.carinatum, A.scorodoprasum.

Mõnikord kasutatakse terminit "vivipaaria" ka seemnete säilitamisperioodil iseeneslikult idanema hakanud teraviljaseemnete, näiteks nisu, odra, riisi ja hariliku sorgo, kohta. See nähtus põhjustab suurt majanduslikku kahju. Seetõttu uurivad teadlased geene, mis lülitaksid nimetatud arengu välja.

• larvipaaria
• ovipaaria
• ovovivipaaria
• pupipaaria

• Map of Life - Viviparity in lizards, snakes and mammals, 2008, Veebiversioon (vaadatud 11.10.2013) (inglise keeles)
• Michael Allaby, "A Dictionary of Zoology". 4th ed, lk 397, 2010, ISBN 978-0-19-956766-9
• Blackburn, D.G. ja J.R. Stewart, Viviparity and placentration in snakes, lk 119-181, Reproductive Biology and Phylogeny of Snakes,Science Publishers, Enfield, New Hampshire, USA, Reproductive Biology and Phylogeny of Snakes, 2011. Veebiversioon (vaadatud 11.10.2013) (inglise keeles)