Vilivalla mõis (ka Villivalla mõis[viide?]; saksa keeles Williwalla) oli Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal[1].

Mõis rajati 1783[2], moodusti Hiiesaare ja Suuremõisa osadest[3].

Jacob Pontus krahv Stenbock (surn. 1824) loovutas Loja ja Vilivalla mõisad oma vanemale pojale ooberst Jacob Wilhelm Stenbockile (1766–1808). 1800. aastal pantis krahv Jacob Wilhelm Stenbock Loja, Vilivalla ja Partsi mõisad kammerhärra parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile ja sellest ajast peale on Vilivalla Suuremõisa kõrvalmõis kuni 1909. aastani.

1909. aastal omandas Partsi (809 tessatiini), Loja (3123 tessatiini) ja Vilivalla mõisad Kovenski kubermangu mõisnik Clemens Zvõtsevitð, kuid müüdi 1913. aastal võlgade katteks oksjonil Doni Agraarpangale ning 1913. aastal müüdi Partsi (809 tessatiini), Vilivalla, Loja (3123 tessatiini) ja maakoht Suuremõisa mõisast Talurahva Põllupangale[3].

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Viited

  1. ↑ http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016)
  2. ↑ Vilivalla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 27.01.2016)
  3. ↑ 3,0 3,1 Vilivalla mõis (Pühalepa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Välislingid

Pühalepa kirik

Kirik: Pühalepa
Mõisad: Kassari mõis | Kärdla mõis | Hiiu-Suuremõisa mõis | Kärdlamõisa mõis | Loja mõis | Partsi mõis | Soonlepa mõis | Vilivalla mõis

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Vilivalla_m%C3%B5is
No tags for this post.