Vürtsikilu ehk vürtsisoola kilu on traditsiooniline Eesti kalatoode, mida valmistatakse kiludest koos vürtsiseguga soolamise teel. Vürtsikilusid hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal. Seda toitu valmistati alguses nagu soolatud anšoovist, aja jooksul kujunes välja tänane valmistusviis.[1]
Vürtsikilust valmistatud kiluvõileiba peetakse Eestis tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse näiteks 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva.[2]
Vürtsikilud on kuivsoolatud kilud, mis ei tähenda kuivatatud, vaid et soolamisel ei lisata vett. Kasutatud peenestatud soola- ja vürtsisegu 500 g kilude jaoks on 2 sl soola, 1 tl suhkrut, 1 tl musta pipart, 1 tl vürtspipart, 0,5 tl nelki, 0,5 tl kaneeli, 0,25 tl ingverit, 0,3 tl muskaatpähklit, 1 tl koriandrit, 2 loorberilehte, mõnikord lisatakse kardemoni. Sügisesed värskelt püütud kilud kaetakse soola- ja vürtsiseguga ning laotakse kõhud ülespidi sobivasse nõusse, lastakse vajutise all enne tarvitamist mõned päevad (vähemalt üks päev) laagerduda, ning säilitatakse jahedas.[3]
Kilusoolamiseks kasutatakse ainult klaasnõusid nagu purgid, emailitud või äärmisel juhul roostevabast terasest nõusid.[4]
Eesti vürtsikiluga analoogset kalatoodet kutsutakse Rootsis ja Soomes nimega ansjovis (mis ei ole anšoovis).[5] Nii hakati seda nimetama 18. sajandi alguses, mil Rootsi veeti sisse soolatud anšoovist ning peagi leiutati seal viis, kuidas valmistada samasugust toitu kohalikust toorainest, kilust.[6] Traditsiooniline rootsipärane ansjovis erineb tavalisest eesti vürtsikilust vaid vürtsisegu poolest: selles puudub ingver, muskaatpähkel ja koriander, lisatud on kardemon, harilik pune ja sandlipuu koor.[5]
Tallinna kilud
Pikemalt artiklis Tallinna kilud
Tööstuslikult toodetud vürtsikilu tuntud kaubamärk on "Tallinna kilud", mille konservikarbi etiketil kujutati Tallinna vanalinna siluetti – sellest ka väljend "kilukarbisiluett".[1]
Tallinna kilusid tootis Tallinnas viimasena Papissaar OÜ, mis lõpetas tegevuse 2012. aastal kala nappuse ja hinnatõusu ning traditsiooniliste plekktooside hinnatõusu tõttu[8].
Tallinna kilusid toodab Pärnumaal Kihnu Kala AS, seda toodet on tunnustatud portselanist Eesti toidu märgiga.[9]
Tallinna kilusid toodab Saaremaal Läätsa Kalatööstus AS.[10]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 "Tallinna kilud". Kalapeedia.
- ↑ "Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu". Kodus.
- ↑ "Vürtsikilude valmistamine". Nami-Nami.
- ↑ "Erineva suurusega kala soolamine kodus". Tervislik toit minu lähedal.
- ↑ 5,0 5,1 "Ansjovis". smakasverige.se (rootsi).
- ↑ "Rothof, Lorens Wolter (1724 – 1787)" (rootsi). 27. veebruar 2025.
- ↑ "Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib". ERR.
- ↑ "Tallinna kilusid enam ei tehta" Postimees, 06.09.2012
- ↑ "Pärnumaal valmivad kilud kutsuti portselanpulma". Pärnu Postimees.
- ↑ "Eesti kilu ja räime asendusturu leidmine AS Läätsa Kalatööstus näitel". Tallinna Ülikool.
Kirjandus
- Karl Oskar "Kalatoitude valmistamise käsiraamat" Tallinn, 1927