Värvipsühholoogia käsitleb värvide mõju inimese emotsioonidele ja käitumisele, uurides, kuidas vanus, kultuuriline taust ja muud tegurid kujundavad värvide tajumist ja nende mõju inimese psüühikale. Värvipsühholoogiat kasutatakse mitmetes valdkondades, alates brändingust ja turundusest kuni sisekujunduse, kunsti ja teraapiani, püüdes kasutada värve optimaalselt teatud eesmärgi saavutamiseks.^[1]

Värvipsühholoogia uurimine sai alguse Johann Wolfgang von Goethe teosest "Värvide teooria" (1810), milles käsitletakse värvide olemust, funktsioone ja psühholoogilist mõju. Goethe vaidlustas Newtoni värvispektri teooria, väites, et pimedus pole valguse puudumine, vaid aktiivne element, mis mõjutab värvide tajumist. Kuigi tema ideid ei tunnustatud laialdaselt teadusringkondades, äratasid need tähelepanu filosoofide ja füüsikute seas. Goethe rõhutas, et värvid mõjutavad inimese emotsioone ja psüühikat, millele tugineb ka tänapäeva värvipsühholoogia. Goethe töö aitas kujundada arusaama sellest, kuidas värvid võivad esile kutsuda teatud tundeid ja meeleolusid, mida kasutatakse kunstis, disainis ja turunduses. Goethe ideed sillutasid teed hilisematele teadusuuringutele värvitaju ja psühholoogia valdkonnas.^[2]

Punane – Seostatakse energia, kire ja võimuga. Ergutab tegutsemist ja suurendab enesekindlust, kuid liigne punane võib tekitada ärevust või agressiivsust. Kasutatakse hoiatavates märkides ja reklaamides.^[3]

Oranž – Sümboliseerib soojust, entusiasmi ja loovust. Ergutav ja sotsiaalselt avatud värv, mida seostatakse füüsilise aktiivsuse ja optimismiga. Levinud turismis, spordis ja reklaaminduses.^[4]

Kollane – Kollast peetakse sageli soojadest värvidest kõige säravamaks ja energiat andvamaks. Seda seostatakse õnne, lootusega ning ka ohuga, kuigi mitte nii tugevalt kui punast värvi. Kollast võib aga seostada ka pettuse ja argusega. ^[5]

Roheline – Looduse, tasakaalu ja kasvu sümbol. Rahustav, seotud tervise ja taastumisega. Sügav roheline sümboliseerib ka rikkust, teatud toonid aga kadedust.

Sinine – Seostatakse rahu, usaldusväärsuse ja intellektuaalsusega. Aitab vähendada stressi ja loob rahuliku keskkonna. Liigne sinine võib tunduda külm või eemaletõukav. Levinud korporatiiv- ja tervishoiudisainis.

Lilla – Ühendab punase energia ja sinise rahu, sümboliseerides loovust, luksust ja vaimsust. Soodustab fantaasiat ja sügavamaid mõtisklusi, kuid võib tunduda unistav või kauge.

Pruun – Seostatakse maaläheduse, kindluse ja soojusega. Levinud looduslähedaste brändide juures tänu seotusele jätkusuutlikkuse ja naturaalsusega.

Must – Sümboliseerib jõudu, luksust ja elegantsi, ka kurbust ja autoritaarsust. Levinud moedisainis ja luksusbrändides, kuid liigne must võib tunduda raskepärane.

Valge – Puhtuse ja lihtsuse sümbol. Loob avarustunde, seostatakse minimalismi ja modernsusega. Tervishoius sümboliseerib steriilsust ja neutraalsust.

Hall – Võib mõjuda deperessiivselt ja igavalt, seostub kohati vaoshoitusega ning on rahustav värv. Hallil on inimese meeleolule üldiselt väiksem mõju kui teistel värvidel. ^[6]

Roosa – Õrn ja hoolitsev värv, seotud lahkuse, armastuse ja rahulikkusega. Pehmemad toonid rahustavad, erksamad ergutavad loovust ja energiat.

Teraapias kasutatakse värve emotsionaalse tasakaalu loomiseks. Turunduses ja brändingus mõjutavad värvid tarbijakäitumist – sinine loob usaldust, punane ergutab impulsiivsust ja kiireloomulisust. Disainis ja arhitektuuris kujundavad värvid ruumitaju ja atmosfääri. Linnaplaneerimises aitavad värvid suunata inimeste liikumist ning parandada nähtavust. Ohutuses ja märgistuses põhineb värvikasutus instinktiivsetel reaktsioonidel – punane märgib ohtu, kollane hoiatust, roheline ohutust.^[7][8]