Uldis Bērziņš (17. mai 1944 Riia – 24. märts 2021 Riia) oli läti luuletaja ja tõlkija.

Ta on tõlkinud luulet ja proosat paljudest keeltest, nt türgi, aserbaidžaani, pärsia, poola, vene, rootsi, vanaislandi, araabia, heebrea ja hiina keelest.

Bērziņš on õpetanud türgi keelt Läti Ülikoolis.

Eesti keeles on ilmunud tema luulekogu "Kahekõne ajaga" Helvi Jürissoni ja Mats Traadi tõlkes (Tuum, 1998) ning luuletusi kogumikus "Läti uuema luule valimik" (Eesti Raamat 1997).

• Läti Teaduste Akadeemia auliige (1992)
• Kolme Tähe orden (1995)
• Balti Assamblee kirjanduspreemia (1995)
• Läti kirjanduse aastapreemia (2005)

• Piemineklis kazai (1980)
• Poētisms baltkrievs (1984)
• Nenotikušie atentāti (1990)
• Kukaiņu soļi (1994)
• Laiks (koos Juris Kronbergsiga; 1994)
• Daugavmala (1999)
• Nozagtie velosipēdi (1999)
• Maijs debešos (2002)
• Dzeja (2004)
• Saruna ar pastnieku, Rīga: Neputns (2009)
• Izšūpojušies. Bibliotēka ostmalā (2014)
• Idilles (2018)